Rockin' Around the Christmas Tree...

Tõele au andes - jõulupuud meil veel pole. Aga ju ta tuleb, kus ta pääseb. Eks sellega on nagu paljude teiste asjadega, et päris igasugune ei kõlba ja seda õiget nii kiirelt ei kohta. Tuleb loota, et seda magusam see kohtumine lõpuks olema saab :) Ehtedki ju riiulis ootamas...

Postituse pealkirja põhjus peitub tegelikult tänases Qormis, kuhu me poodi minekuks suundusime. Jõuluaeg Maltal - poed on pühapäeviti lahti! Jehuu! Ainult, et... sellega võib liigselt ära harjuda.

Kuna ilm oli taas suvine (18 soojakraadi) ja päike paistis, tegime enne poodlemist mängupeatuse pisikeses pargilaadses kohakeses. Põnev ka - juba kaugelt paistis silma vardas põssa. Alustuseks sai RaR rongiga sõita ja oli oi-kui-õnnelik. Edasi tavapärasemad kiikumised-liulaskmised, mille ajal mina hoopis kodustega telefonisidet pidasin. Ise samal ajal jälgisin silmanurgast, kuidas kohalikud üritavad mingisugust agregaati kokku panna, aga keegi ei paistnud täpselt teadvat, kuidas see käib. Põssa vaatasime ka üle, paras pirakas oli. Kõige taustaks käisid muidugi jõululaulud ja sealt mulle pealkirja looke pähe helisema jäigi.

Üleüldse on siin kõikjal jõulune. Isegi niisama Sliema tänavatel käies võib jõululaule kuulata. Sedasi niisama läksime me reedel poodi. Äkki teatas RaR, et seal eemal on jõuluvanad ja me peame kohe kõik vaatama minema, mis toimub. Oligi punastes kuubedes orkester, mis äkki häält tegema hakkas ja mööda peatänavat edasi marssis. Peale poodlemist olid nad jõudnud väikesele lavale. Seepeale viis Ahti asjad koju (ning tuli koos fotokaga tagasi) ja ma jäin poistega lava ette vaatama. Peale orkestrit tulid pisikesed lapsed, kõigil koolivormid seljas, ning asutasid end laulma. Kõlas natuke kassikontserdi moodi, aga siirust oli kaugele näha. Seejärel saabus juba asjalikum laulustuudio oma kava esitama. Lava ümber seikles erinevaid tegelasi - karkudel kuusepuu ja ingel, põrsake, Käsna-Kalle ja üks kostüümis mehike veel. RaR'ga käisime vahepeal põssa tähelepanu püüdmas :) Veetsime sedasi aega kella kaheksani, kuni lavale tulid rahvalaulude esitajad ja me taipasime, et lastel varsti uneaeg käes.

Jõulusesse nädalalõppu jäi ka meie pisikese eestlaste kogukonna istumine. Seekord tõesti pisike, sest kohal oli seitse inimhinge (neist neli ju meie perekonnast). Lisaks meie perele Kaiakas, Gozo-saare Ann ja alles äsja saabunud Katrin. Istusime natuke aega ja jutustasime, seejärel suundusime Pointi jõuluturule, mis väidetavalt oleks pidanud veel lahti olema. Aga muidugi oli vaid üks kaheksast putkast avatud ja sealgi müüdi hoopis Itaaliamaa kraami. Täielik Malta style!

Mis seal ikka, läksime poistega uuesti kontserti kuulama. Laval oli parajasti üks natuke hirmus meesterahvas, aga kohalike jaoks vist tähtis :D Meie ei osanud temast suurt lugu pidada. RaR läks issiga batuudile ja hiljem ronisime me kõik hoopis lavatagusele alale. RiR võeti seal korra ühe mõmmi peale sõitma :D