Meduusid ja sisalikud

Seekordne postitus tuleb natuke teist laadi :) Seda mitte sellepärast, et nüüd muust rääkida poleks, aga tahan siia üles tähendada kõiksugu asju, et hiljem endal hea lugeda ja meenutada oleks.

Meil on nüüd suvi. Ilm on soe, keskpäeval lausa palav, päike paistab ja inimesed mõnulevad. Käiakse juba hoolega ujumas (kuigi minu arust on vesi külm). Ujumisega seoses on aga sel kevadel-suvel väike oht - meduusid. Tegelikult on neid igal aastal ikka olnud, kuigi ma ausalt pean tunnistama, et oma silmaga pole ma seni ühtegi näinud. Käega tundnud olen korraks küll, aga silmaga näinud mitte. Samas sel aastal on meduuse kohati nii palju, et nägemine pole mingi probleem. Maltal on kõige rohkem levinud meduus nimega mauve stinger ehk Pelagia noctiluca ehk roosa meduus. Tegemist on kõrvetava meduusiga, kuigi nagu ma aru saan, siis ta ei ole surmavalt ohtlik. Sellegipoolest kallistada ei tasu :)

Soojade ilmadega on eriti agaralt välja roninud ka sisalikud. Maltal pole just teab mis palju pudulojuseid. Nii on sisalikest saanud need, keda ma lastega iga kord õues käies otsime. Nad ju ronivad igale äärekivile või aiale ja mõnulevad sooja päikese käes.

Maltal olevat viite liiki sisalikke. Kõiki neist ma kohanud küll pole, aga nii mõnegagi on kohtumised üsna tavalised, lausa igapäevased.

Malteze Wall lizard ehk Lacerta filfolensis Bedriaga

Kasvab kuni 25cm pikkuseks. Värvuselt roheline või pruun, musta mustriga. Nemad on kõige tavalisemad ja internetist lugedes selgus, et neid on lausa siin mitu erinevat alamliiki.

Ocellated Skink ehk Chalcides ocellatus Forsk. ssp. tiligugu (Gmelin)

Kasvab kuni 30cm pikkuseks. Värvuselt pruun. Selle sisalikuga kohtusime me sel kevadel esimest korda. Jäin pargis silmitsema, et ega ometi madu ole. Nimelt on tema jalad nii nii väikesed, et esmapilgul jäävad lausa märkamata. 

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

Wall Gecko ehk Tarentola mauritanica mauritanica (Linn)

Kasvab kuni 16cm pikkuseks. Temaga pole mul isiklikult kohtuda õnnestunud, küll aga nägi A. sellist sisalikku mingi aeg oma töö juures terrassil.

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

European Chameleon ehk Chamaleo chamaleon (Linn)

Kasvab kuni 30cm pikkuseks. Teda kohtaks hea meelega :)

 

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

Turkish Gecko ehk Hemidactylus turcicus turcicus (Linn)

Kasvab kuni 12cm pikkuseks. Selle sisalikuga ei olegi nii kerge kohtuda, sest ta väga päeval välja ei roni. 

foto: http://www.reptilesofaz.org/Lizards-Subpages/h-h-turcicus.html

Leht, kust on pärit paljud siinsetest piltidest, sisaldab veel fotosid Maltal nähtud madudest. Hmh... noh loodame, et ma neid ei kohta :) Ühte pisikest valget skorpionit nägin küll rannas.

Suur Vanker

Üks pisike kiire postitus märkimaks, et me oleme alles. Tormist teen kiirülevaate lähipäevil. Oleks pidanud kohe, aga meil käisid külalised ja viiruspuhang käsikäes, nii et internet seisis paigal.

Esimesel õhtul külaliste saabudes jalutasime nendega pimedas üsna tavalise tiiru. Kuna külaliste elupaik on London ja seal vist tihti tähistaevast uurida ei saa, arutlesime me selle üle, mis täht on mis ja kus mingi tähtkuju asub. Ma olin sunnitud tunnistama, et ma polnud veel siinsest taevast Suurt Vankrit üles leidnud. Eks selles on natuke mu lühinägelikkus ka süüdi, aga... Kokkuvõttes - selleks, et näha lõunamaises taevas koduselt tuttavalt Suurt Vankrit oli väga Londonist tulnud inimese pilku! Sest oma eestlasliku pilguga ei suutnud ma kordagi taibata, et Suur Vanker on siin valesti - varre peal seisab püsti :) Kummaline, kuidas mõnikord on nii ootamatult raske astuda välja ühest kindlast mõtteviisist ning näha maailma (või universiumit) teistmoodi.

Eesti Laul & Malta Laul 2012

Jätkates traditsiooni pistan ma selgi aastal kokku Eestit ja Maltat esindavad laulud. Eesti valikuga ma väga rahul ei ole, Malta oma on mu arust eelmise aasta omast parem. Kes ei mälea, siis eelmise aasta laulud on siin.

Ja selleaastased:

Eesti - Ott Lepland - Kuula:


Malta -Kurt Calleja - This is the night

Maltakate olemus

Praegu ringlevad Näoraamatus erinevad sarnased pildid. Kui mul allolev pilt silma jäi, tõi muige suule :)

Hea uudis

Üsna peale siia kolimist jäid mulle pidevalt silma mänguväljakutel suitsetavad vanemad. Ma endiselt ei kiida seda heaks, aga olen seda võtnud kui teistsuguse maailmanägemusega inimeste tegevust. Täna sattusin Times of Malta lehel nägema uudist, et suitsetamine mänguväljakutel on keelatud :) Seadus kehtib alates eelmisest aastast ja keelu eirajad võivad trahvi saada kuni 232,90€ ulatuses. Hea uudis :)

Malta traditsioonidest - 1. sünnipäev & il-guccija

Hakkasin tegelikult ristimisest kirjutama ja siis mõtlesin, et tänane bloginupuke tuleb hoopis ühest siinsest traditsioonist, mida olen oma kohalike tuttavate piltidelt näinud. 

Lapse esimesel sünnipäeval (ehk kui ta saab 1-aastaseks) viiakse siinmail läbi üks lihtne mänguke, mida nimetatakse il-quċċija. Mäng seisneb selles, et lapse ette-ümber asetatakse erinevaid sümboolseid esemeid. Näiteks raamat, kraadiklaas, pliiats, piibel, palvehelmed, taskuarvuti, keedetud muna, raha jne jne jne. Õigupoolest vist misiganes asi, mis vanematel pähe tuleb. Mängu mõte on teada saada lapse tulevane amet :)

Kui laps võtab piibli või palvehelmed, viitab see vaimulikuametile. Kui võetakse raha, räägib see suurtest rikkustest, samas kui kõvaks keedetud muna tähendab pikka eluiga ja palju lapsi. Raamat näitab võimalikku õpetajakarjääri, pliiats kirjanikukarjääri, kraadiklaas arsti oma, kalkulaator aga raamatupidajaametit. 

Näiteks ühe mu tuttava laps valis 1-aastaseks saades kahel korral kraadiklaasi ning ema kilkas rõõmust, et nende perre tuleb arst :) Iseenesest ju vahva mäng ja korraks oli mul lausa kahju, et mul enam nii pisikesi lapsi pole :D Katsetaks isegi...

Uudiseid

Tänane postitus pidi olema ühest jõulupeost, kus ma hiljaaegu käisin, aga kuna mulle jäid uudistes paar vahvat lugu silma, siis lükkame jõulupeo edasi :) Tulemata ta ikka ei jää, mul ju veel 11 päeva tarvis postitustega ära sisustada.

Malta bussidest on viimase aasta jooksul olnud hirmus palju juttu. Kas ja mis ja miks ja kuidas jne. Ma ei saa öelda, et uus bussisüsteem end täiesti õigustanud on, aga ma saan loota, et asi läheb iga päeva ja nädalaga paremaks. Bussid kasutamata ei jää nagunii ja loodetavasti on kogu ajakava aina usaldusväärsem. Vahepeal tuli uudis, et ca 60 vana bussi (no need nunnud kollased) vuntsitakse üles - vahetatakse mootor, värvitakse bussid - ja saadetakse Arrivale appi sõite tegema. Mismoodi täidetakse lubadus konditsioneeridest või kasvõi sellest, et bussi saab siseneda lapsekäru/ratastooliga, seda näitab vaid aeg.

Tänane armas bussiuudis (Times of Malta) oli aga hoopis Rambu kohta. Rambu on vanim buss Maltal. Rambu valmis aastal 1919, no heakene küll, nüüdseks on tedagi vuntsitud ja läikima löödud. Väidetavalt on vähemalt katus just seesama, mis pea sajand tagasi. Rambu tegutses algselt Maltal Zabbari liinil, kuni müüdi Gozole 1972. aastal. Seal sõitis buss kuni selle aastani, mil kogu riigi bussisüsteemi hakkas valitsema Arriva oma uute bussidega. Rambu osteti ja nüüdseks on Gozo bussile omane halli-punane värvikiht asendunud Maltaliku kollase-oranžiga ja Rambust saab buss turistidele. 

Teine lahe uudis tuli "kaine grupijuht" kampaania kohta (MaltaMedia). Teate ju küll, kuidas Eestis jaaniaegu kaineid grupijuhte registreeritakse. The Sense Group (TSG) on organisatsioon, mis propageerib mõistlikku alkoholi tarbimist. Viimase 14 aasta jooksul on TSG jõulude ajal välja tulnud erinevate loosungite ja kampaaniatega, et muuta aastalõpp turvalisemaks. Sel aastal on nende reklaamlauseks "Choose a LEADER to drive you home safely". Loodetavasti on sellest ka kasu, sest siin on peale alkoholi tarbimist rooli istumine üsna tavapärane nähtus.

Malta keele tund

Käisime eelmisel nädalal lapsega kinos ja kuna mul oli nagunii aparaat kotis ja buss rahvast tühi, siis sain pildistada ühte oma lemmiksilti. Ma küll ei tea, miks nad pidid nii laheda sõna nagu seda on "tipjip" just suitsetamise kohta kasutusele võtma, aga see silt ajab mind alati muigele. 

Arvestage siis, et siin on bussides "tipjip projbit" [tipyip' proybit'].

Pikad jõulud

Eelmisel aastal olid 25. ja 26. detsember vastavalt laupäev-pühapäev. See peitis osavalt fakti, et 26. detsember polegi siinmail punane püha. Sel aastal on tegemist esmaspäevaga ja kalendris on päev täiesti must... tavaline tööpäev. Üsna üllatav kui aus olla. Mulle on alati meeldinud, et jõulud on pikad. On meeleolukas jõululaupäev, kus end pooleks süüakse, on kaks jõulupüha, kus saab niisama jalutamas käia, sugulastel külas või kasvõi rahulikult kuuske vaadata. No õnneks on sel aastal 24. detsember laupäev, nii et igatepidi nagunii vaba.

Läksin huvi pärast võrdlema Euroopa riikide pühasid ja Maltal on neid kokku 14 (kuupäevad on käesoleva aasta kohta):

• 1. jaanuar - New Year's Day
• 10. veebruar - Feat of St. Paul's Shipwreck
• 19. märts - Feast of St. Joseph
• 31. märts - Freedom Day
• 22. aprill - Good Friday
• 1. mai - Workers' Day
• 7. juuni - Sette Giugno
• 29. juuni - Feast of St. Peter and St. Paul
• 15. august - Feast of Assumption
• 8. september - Feast of Our Lady of Victories
• 21. september - Independence Day
• 8. detsember - Feast of the Immaculate Conception
• 13. detsember - Republic Day
• 25. detsember - Christmas Day

Eestis on muidugi pühasid vähem, sellele ei saa keegi vastu vaielda. Kõiksugused feastid jäävad meil ju kalendrist välja. Nii et tegelikult polegi ju millegi üle kurta eks... aga pikad jõulud on ikkagi mõnusad :)

Jõulumargid 2011

Taas on käes aeg, mil hakatakse saatma jõulukaarte ja -kirjakesi. Eestis ilmuvad kohe-kohe selleaastased jõulumargid ja leidsin samasisulise uudise ka Malta Posti leheküljelt. Kuna ma eelmisel aastal margivõrdlusega tegelema hakkasin, jätkan traditsiooni.

Eesti margid on seekord ühes toonis - üsna kenad. Minu lemmik on too jõulukuuliga.

Malta markide kujundus mind otseselt ei üllatanud :) Üsna oodatav lähenemine...

Kuidas tulla Maltale?

Kommentaarist saadud vihjele vastavalt teen kiirelt ühe postituse selle kohta, kuidas siis üldse Maltale jõuda. Muide, pange ikka kommenteerides mingisugune nimi juurde... mul ka toredam teada, et Kati või Mati jättis, mitte kuri ja näota Anonymous :)

Niisiis. Otselende Eestist Maltale pole. Praegu olid 1. ja 8. oktoobri väljalennuga, aga üldjuhul pole. Seega tuleb kasutada vähemalt kahte lennukit, mõnel juhul ka kolme. Ma ei saa kõiki variante siia üles loetleda, aga räägin sellest, mida olen kogenud või kuulnud. 

Meie oleme seni kasutanud peamiselt läbi Müncheni lendamist. Eestist läheb lend kell 7 hommikul, vahepeal on 4 tundi pausi ja siis Maltale jõuab 14:55. Maltalt läheb lend 09:25 ja vahepeal on 8 tundi vaba aega Münchenis ning Tallinnas maandutakse 22:55. 8 tundi võib alguses ära hirmutada, aga ma ise eelistan alati sellist vahet näiteks neljale tunnile, sest kaheksa tunniga saab linna kolama minna või muud põnevat teha. 

Võimalik on kasutada ka Ryanairi teenuseid. Paraku Tallinn-Stochkholm ja Stockholm-Malta graafikud enam nii mugavalt ei klapi kui varem, nii et tuleb tõenäoliselt hoolega kombineerida ja jälgida. Aga Ryanair on üsna soodne valik ja teatud kordadel võib sattuda peale äärmiselt rahakotisõbralikele kombinatsioonidele.

Käiakse ka läbi Amsterdami või Frankfurti või Londoni või Brüsseli või mõne Itaalia linna. Viimastega muide on olnud ohtralt pagasikaotuslende (õnneks hiljem küll tuleb järele, aga esialgu ajab harja punaseks sellegipoolest). On ka neid, kes on kasutanud kolme lendu ja viimaseks lennuks on Riia-Tallinn - seega AirBalticu teenuseid, aga arvestades hetke seisukorda, siis nende peale ehk ei tasuks väga lootma jääda.

Nii et saab küll Maltale, pole probleemi. Tuleb lihtsalt natuke maha istuda ja uurida või küsida mõnelt reisibüroolt lennupiletite pakkumisi ja nemad teevad suurema töö ära. Kuna Eesti ja Malta on kaks Euroopa äärealade pisiriiki, siis on ka ilmselge, et pidevat aasta läbi kestvat otselennuühendust ei saagi kunagi olema. Ja kuna tegemist ei ole suure lokkava looduse ja lõputute liivarandadega paigaga, siis pole kahjuks see kivimürakatest koosnev saareriik just kaasmaalaste esimeste reisivalikute seas. Aga tulge ikka :) Tasub ära küll ja on, mida vaadata :)

Midagi harukordset

Laupäeval hakkas Maltal kehtima lahutust lubav seadus, aga kuna nädalavahetustel vastavad ametiasutused ei tööta, siis oli täna esimene päev, mil oli võimalik lahutust sisse anda. Päeva lõpuks oli saabunuid avaldusi 11. Üheksal juhul oli tegemist juba lahus elavate paaridega ja kahel juhul just tegeletakse nö lahku minemisega. Kes täpsemalt uudist lugeda viitsib või tahab, saab seda teha siin.

Gozol oli täna aga teistmoodi põnev elu. Merel möllas vesipüks (mida nägid ka mu siinviibivad vanemad) ja sellega kaasnevalt sadas sõsarsaarel rahet! Jajah, meil oli siin kuum ilm ja ei ühtki pilve, seal aga tegi ilma rahetorm. Õnneks ei midagi liiga ohtlikku, keegi siiski viga ei saanud. Mõnel tänaval natuke uputas ja Victorias murdus üks puu. Ka selle uudise kohta saab lugeda, sedakorda siit. Pilt on ka uudise juures ;)

Reality...

Kunagi oli juttu sellest, et väidetavalt on Malta üks parimaid kohti maailmas, kus elada. Kõik need erinevad indeksid ja muu säärane. Sattusin täna lugema üht artiklit, mis mu arust on väga hästi kokku pandud :)

Malta, International Living, and a dose of realism

No hea küll, mõni asi on nüüd juba teisiti - lahutus sai nagu legaliseeritud ja bussid on nüüdsest uued (kuigi viriseda annab siin veel palju ja pikalt), aga... hehee eks ta üsna sellelaadne kokkuvõte ole tõesti.

Viva Arriva! Or not...

3. juulil hakkab bussidega tegutsema Arriva. Saab olema suur muutus, sest kogu süsteem lüüakse pea peale. Muidugi on tore see, et tulevad uued bussid. Neile saab ehk ilusti kärugagi peale sõita ja ruumi on ehk rohkem ja no konditsioneerid on ka kõigis bussides. Lisaks infotablood ja peatustest teavitamine. Keskkonnale ka sõbralikumad, kuigi need kollased bussid olid armsad.

Mis mind aga urisema ajab, on hinnatõus! Praegu maksab tavaliinil bussiga sõitmine 0,47€ ja seda kõigile, ka turistid saavad sama hinnaga. Kohati on pikematel otstel ka 0,54€. Ekspressliinidel ehk neil, mis otse sõidavad ja ei alga Vallettast, on pilet 1,16€. Uue süsteemi saabudes aga tekivad 2h, 1 päeva, 7 päeva, 30 päeva ja 90 päeva piletid ning eristama hakatakse Malta ID-kaardi omanikke ja neid, kellel seda pole. Hinnad on järgmised:

• 2h pilet - 1,30€ (Malta ID); 2,20€
• 1 päev - 1,50€; 2,60€
• 7 päeva - 6,50€; 12,00€
• 30 päeva - 26,00€; mitteresidentidele pole
• 90 päeva - 72,00€; mitteresidentidele pole

Seega on hinnatõus märkimisväärne igal juhul ning sellist võimalust, et ostad ühe korra jaoks pileti, sest plaanis on sõita vaid paar peatust, üldse ei pakuta. Peab täitsa mõtlema hakkama, kas on ikka vaja Vallettasse minna või ei, pigem siis juba laevaga, mis maksab 1,50€, aga on kiirem.

Marsruutide osas tulevad ka muutused. Bussid, mille number on väiksem kui 100, alustavad kõik Vallettast. Suurema numbriga on otseliinid mujal. Kiirel pilgul ma ütleks (süveneda pole jõudnud), et bussiliine tundub vähemaks jäävat, loodetavasti on siis vähemalt efektiivsemad. Näiteks Vallettast läbi Sliema St. Juliansi hakkab sõitma buss nr 13 ja see väljub iga 10 minuti tagant. 

Harjumist saab kõvasti olema... mis seal ikka.

Malta ütles lahutusele "iva!"

Võtan endale korraks uudistereporteri töökohuse ja märgin ka siin ära, et eilse suure referendumi tulemusel võib Maltale oodata lahutust. "jah"-pool sai 52% häältest ja "ei"-pool 48%. Nii et tasavägine igal juhul. Times of Malta andmetel hääletas suur osa Malta piirkondi lahutuse poolt, samas kui Gozolt tuli kindel "ei". Kes tahab jagunemisest natuke täpsemalt lugeda, siis - palun.

Malta peaminister Lawrence Gonzi tõdes, et tulemus pole küll see, mida ta lootis, kuid kui selline on rahva soov, siis seda tuleb arvestada. Parlamendis võetakse nüüd arutlusele lahutuse sisseseadmine Maltal.

Mis muud, kui ees ootab põnev aeg...

Edit: Lugesin nüüd referendumi küsimust ja see on selline:


The referendum question was:
“Do you agree with the indtroduction of the choice of divorce in the case of a married couple who has been separated or has been living apart for at least four (4) years, and where there is no reasonable hope for reconciliation between the spouses, whilst at the same time ensuring that adequate maintenance is guaranteed and the welfare of the children is safeguarded?”

 Ehk siis enne nelja aastat eraldi elamist pole mingit lahutust! :)

Mida teha lastega Maltal?

Mõni päev tagasi öeldi mulle ühes foorumis, et ole pai, tee nüüd Maltale reklaami - mida teha seal 4-5-aastaste poistega?

Seda, et Malta on nii pisike ja siin on niiiii igav, pole küll kellelgi karta tarvis. Mind hämmastab pidevalt, kui palju on siin saareriigis teha. Seega, kui endal väheke pealehakkamist on, siis igav siin kindlasti ei hakka.

Koostasin nimekirja kohtadest, kuhu saab lastega trallima minna:

• Suvehooajal on avatud veepark Fun and Splash. Oleme ise sinna sattunud siiani vaid korra, aga suvel läheme kindlasti veel.
• Sealsamas kõrval delfiinide ja merilõvide ja papagoide showsid näitav Mediterraneo Park. Kes soovib, võib seal ka delfiinidega ujuma minna.
• Veel saab käia näiteks Malta Classic Car Museumis, kuhu me jõudnud pole, aga millalgi ikka jõuame.
• Playmobil pakub siin tegevust Funparki näol. 
• Lastele võib meeldida ka Popeye Village 
• Ta' Qali piirkonnas leiab tegevust nii lapsevanem kui laps. Esimene võib aega veeta käsitöökülas ja sealsamas kõrval on Ta' Qali BOV Adventure Park, kus on turnimist ja muud säärast. Ma kirjutasin sellest siin. 
• Lisaks räägitakse, et lastele meeldib siinseid templeid avastada ja miks mitte ka näiteks paadiga sõitma minna.
• Lõpetuseks ei saa suvisel ajal üle ega ümber päikesest, soojast Vahemerest ja rannas möllamistest.
  

Iva või Le?

Lahutuse eest maksavad lapsed. Hääleta "ei".

Maltal on praegu põnev aeg. Kirgi küttev ja väitlusi tekitav aeg. Ma pole seni seda teemat eriti puudutanud, sest ega ma kõike ei mõista ja mõistmatut on raske kommenteerida. Minu taust on liialt erinev ja minu mõttemaailm ei kattu alati kohalikega. Aga nüüd on suur küsimus käes - kas lahutusele öelda "ei" või "jah"?

Malta on nimelt Euroopas ainus riik, kus abielulahutus kui selline puudub. On olemas termin "lahuselu", aga mitte lahutus. Ehk siis mida Jumal on ühte pannud, seda inimesel pole õigust lahutada. Lahuselu tähendab seda, et abikaasad ei pea enam koos elama, kuid on siiski endiselt abielus.

Eelseisval laupäeval, 28. mail, on Maltal referendum abielulahutuse küsimuses. Võite ette kujutada, kuidas see teema kirgi kütab. Juba enne meie eelmise nädala äraolekut ilmusid kõikjale suured suured plakatid, mis peamiselt kutsuvad ikka lahutuse vastu hääletama. Üks neist on meil otse akna all - Ivvota LE (kusjuures varem oli siin plakat sinise silmaalusega naisest ning kastikesega "iva"). Praegu uudisteportaale lugedes ja tõenäoliselt ka telekanaleid vaadates (meie telekas näitab sipelgate tantsupidu) võib kümneid ja ehk isegi sadu erinevaid artikleid-teemasid leida ja lugeda. Ainuüksi Times of Malta FB lehel on selleteemalisi uudisnupukesi iga päeva rohkem ja rohkem ning muidugi on ka kommentaare rohkem ja rohkem. Tundub, et tegemist pole küsimusega, mis inimesi ükskõikseks jätaks. Sõna võtavad kõik - noored ja vanad, kirikutegelased, poliitikud, arstid, juristid... Kõigil on oma arvamus. 

Minule jäi silma artikkel Malta's divorce debate: an expat's view, kus muuhulgas keskendutakse siinsele koduvägivalla probleemile - iga neljas naine kannatab kodus vägivalla all... Kurb lugeda, veel kurvem ette kujutada, et selline ongi reaalsus. Tooksin aga välja enda mõtetega kattuva lõigu ja noogutaksin omalt poolt kaasa:

Would the splitting of church and state really be such a bad thing? Of course not, Catholic people are catholic people, whether divorce is legalised or not. It doesn’t mean they have to get divorced; it’s not forcing anything upon them. It’s just giving others, Catholic or not, a chance at a new, happier and possibly much safer life.

Referendumi tulemust on raske ette ennustada. Viimase uuringu kohaselt vastaks 42% inimestest "jah" ning 35% "ei". Kuidas olukord tegelikkuses kujuneb ja mis sellest tulenevalt edasi saama hakkab... We'll see...

Uued bussid

On ju vahva buss? Sellise ninaga ei liigu siin neid just palju, vist ongi vaid see üks. Aga vanu ja mõnusaid ümara kujuga ukerdisi jagub veel ja veel. Need rõõmsalt kollased bussid on otsekui Malta üks sümboleist ja kindlasti ka turistiatraktsioon. Omamoodi elamus on ju sellises bussis rappuda lasta ja nöörist tirida, et bussijuht teaks peatuda.

Varsti aga vuravad siinsetel teedel uued bussid. Vot sellised, nagu selles artiklis näha võib. Täna saabus Maltale 172 uut bussi, mis alustavad tööd 3. juulil. Muidugi on uued bussid mugavamad ja kiiremad ja keskkonnale paremad. Ma ei kahtle selles üldse. Lisaks saab neile kindlasti käruga hoopis paremini peale ronida, vast isegi sedasi, et laps on alles kärus. Aga ometi on nats nukker neile kollastele vahvatele vanaonudele siin hüvasti öelda...

Lihavõtted Maltal

Kirjutan natuke Malta lihavõttetraditsioonidest. See, et möll juba käib, on olnud  kogu nädala kõikjal näha ja tunda. Näiteks läksid poisid esmaspäevaõhtul Gzira peale jalutama ja sattusid kiriku ees etendust nägema. Või kas just etendust. RaR oli nähtust silmnähtavalt vaimustuses ja räägib sellest siiamaani. Lisaks võib õhtuti aeg-ajalt näha üle vee paistvat Sliema kirikut tuledes. Ju on teisedki pühakojad sellised, aga need ei paista sedasi aknast kätte. Gzira ja Msida kirikute sammastele on pandud palmioksi, eks ikka pühapäevase palmipuudepüha pärast. 

Gzira kirik palmipuudepühal

Malta lihavõtteaeg algab tegelikult tuhkapäeval, mis tähistab paastu algust. Paast on ohvrite toomise aeg ning kuigi selle populaarsus langeb, on paast paljude kohalike jaoks traditsioon. Paastu ajal ei sööda kolmapäeviti ja reedeti liha. Keelatud on ka maiustused.

Vaikne nädal (Holy Week) algab reedel enne Suurt Reedet, mil tähistatakse Our Lady of Sorrows pidupäeva ehk festat. See festa on üks maltakate poolt enim armastatuid ning mitmetes asulates üle kogu riigi võib kohata rongkäike pühakujuga.

Palmipuudepühaga mälestatakse päeva, mil Jeesus sõitis eeslil Jeruusalemma ning teda tervitati kui kuningat. Palmipuudepüha äärmiselt tähtsaks traditsiooniks on palmiokste õnnistamine. Lisaks on mitmetes kirikutes ja pühakodades vaimuliku muusika kontserdid.

Palmiokstega kaunistatud kirik Gziras

Järgmine oluline päev on Vaikne Neljapäev, mil kirikud on avatud seitsmeks külastuseks. Pered käivad seitsmes erinevas kirikus palvetamas, kusjuures iga külastuse juurde käib konkreetne palve. Õhtul viiakse läbi jumalateenistus meenutamaks Jeesuse Püha Armulauda ning seda, kuidas ta oma kaheteistkümne apostli jalgu pesi. Paljudes kirikutes valib preester välja kaksteist meest ja peseb alandlikult nende jalgu.

Vaiksele Neljapäevale järgneb Suur Reede. Katoliiklased ei söö Suurel Reedel liha ega maiustusi. Sel päeval kirikukellad vaikivad, kuid mõnes asulas (näiteks Qormis või Zejtunis) võib kuulda cuqlajta heli. Suurt Reedet iseloomustavad arvukad protsessioonid kaheteistkümne kujuga. Protsessioonidel kujutatakse risti teekonda. Sellistest rongakäikudest võtavad osa nii Rooma sõdurid, apostlid, prohvetid, kuningas Heroodes ja mitmed teised tegelased. Bändid mängivad matusemuusikat.

Lihavõtteteemalieslt kaunistatud rõduaken Sliemas

Laupäeval on enamus kirikutest avatud ning neid kaunistatakse linade ja lilledega. Hilisõhtul viiakse läbi jumalateenistus. Kirikusse sisenedes antakse igale inimesele küünal ning jumalateenistus algab pilkas pimeduses. Seejärel ilmub kiriku tagaosas preester ja süütab oma küünla sümboliseerides sellega Jeesuse ülestõusmist. Küünlaleeki antakse inimeselt inimesele edasi, kuni süttib kogu kirik. Gloria kõlades hakkavad taas lööma kirikukellad olles olnud tasa alates Vaikse Neljapäeva õhtust.

Ülestõusmispüha on päev perele. Saadakse kokku lõunasöögiks ning antakse üle lihavõttekingitused. Hommikul võib siin ja seal kohata ülestõusnud Jeesuse kujuga läbiviidavaid protsessioone. Mitmetes asulates viiakse läbi traditsioonilist kujudega jooksu, mis sümboliseerib Kristuse ülestõusmist ja võitu surma üle. 

Allikas - Air Malta "Easter in Malta"

Tuledes kirik Vaiksel Neljapäeval Sliemas

Vaade Maltale kosmosest

Selline ta siis on. Kivimürakate kogum keset vett. Tegelikult on lahe pilt. Nii kenasti on näha, kus on lennujaam, kus asulad. Meie elame seal linnastunud piirkonnas ;)