Krakow, mai 2011

Üleval Waveli mäel

On viimane aeg Krakowi seiklused lõpuks üles tähendada. Detailid on nüüdseks muidugi meelest läinud, aga üldisemalt peaks kõik siiski meenuma. Loodame. 

Lendasime Krakowisse Ryanairiga otse Maltalt. Lend sujus täiesti kenasti. Võtsime endale priority boardingu, mis nii minnes kui tagasi tulles aitas end mugavalt platsi seada. Krakow võttis meid vastu halli ilmaga ja kuna ööbimispaika minekuks oli veel vara, läksime me kõigepealt suurde kohalikku kaubanduskeskusesse. Galeria Krakowska on eriti suur ja lahmakas keskus otse Krakowi kesklinnas, vanalinna külje all. Sinna sattusin ma selle nädala jooksul õige mitmeid kordi ja päris kõike läbi uurida ei jõudnudki.

Varsti asusime läbi vihma oma apartmentisse teele. Valisime endale ööbiskoha eelkõige asukoha järgi, meie apartment paiknes kohe vanalinna ümber asuva pargi kõrval. See andis meile edaspidiseks hea stardipositsiooni ükskõik siis kuhu meil parasjagu isu minna oli. Apartment ise oli tagashoidlik, aga igatepidi piisavalt varustatud - voodid, köök, pesuruum. Kõik toimis. 

Esimese päeva lõpetuseks käisime veel korra Galerias eesmärgiga natuke söögivarusid täiendada. Kuna apartmentis oli köök olemas ja seega ka võimalus ise süüa teha, siis varusime "koju" erinevat toidupoolist. Galerias asuv toidupood kannab Carrefouri nime ja sealt võib leida mida iganes selle kaubamärgi nime alt - pasteete, piimatooteid, maiustusi ja mida kõike veel. Meil Maltal on ka Carrefouri kaubamärke müüvaid poode, aga siinne valik on muidugi arusaadavalt teistsugune. Esimese hooga ei osanud seal otsustadagi, mida võtta, mida jätta, aga ajapikku sai pilt selgemaks.

>

Teine päev

Teise Krakowi päeva hommikul saatsime A. tööle ja asusime poistega vanalinnale tiiru ümber tegema. Just nimelt ümber, sest võtsime ette ja jalutasime pargis, mis Krakowi vanalinna ümbritseb. Kuna parasjagu oli maikuu, siis pargis õitsesid kastanid. Oli nii uskumatult imeline näha jälle kastaneid õitsemas ja sellises koguses rohelust enda ümber. Käisin ja muudkui pildistasin neid kauneid õisi. Muuseas, seal õitses kastan ka roosalt :) Poistele pakkusid tol hommikul enim huvi trammid. Maltal ju tramme pole ja paljut nad ikka Eestist mäletavad. Krakowis aga sõitsid trammid pidevalt silme alt mööda. Ikka ja jälle peatusime, et järjekordset trammi vaadata. 

Õige varsti jõudsime kuningliku lossi ümbrusesse ja kuigi me sel päeval veel Wavelit uurima ei läinud, leidsime me sealtsamast ühe kõige tähtsama vaatamisväärsuse, mida me järgnevate päevade jooksul ikka ja jälle vaatamas käisime. Selleks oli draakon. Aastail 730-750 valitses Poolas prints Krakus, kes just seal koopas surmas metsiku draakoni, seadis end seejärel Waveli mäele elama ja lõi sellega Krakowi linna. Draakoni urgu võivad praegugi inimesed külastada, aga me sinna ronima ei hakanud. Küll aga vaatasime huviga draakonit ennast, kes iga natukese aja tagant tuleleeke õhku paiskas. Millisele poisile ei meeldiks sellist draakonit vaadata? :)

Waveli juurest edasi jalutades jäi meile tee peale platsike, kus paistis olevat Johannes Paulus II'le pühendatud näitus. Viiteid temale leidis tegelikult pea igalt poolt üle linna ja sellele on ka täiesti mõistlik põhjus. Johannes Paulus II sündis ju Poolas ja pookate jaoks on ta kangelane. 1. mail 2011, just natuke enne meie reisi, kuulutati Johannes Paulus II õndsaks.

Iga päeva lõunatundidel käisime oma apartmentis, et poisid saaksid magada. Eks endalegi kulus väike paus ära. Peale uinakut läksime kolmekesi vanalinna tänavatele hulkuma. Suuri plaane meil polnud ja midagi konkreetset vaadata ka ei tahtnud. Käisime ja nautisime niisama Krakowi ilu. Jutud sellest, et Krakow on kaunis linn, vastavad muide tõele. 

Õhtu lõpetuseks, siis kui me olime kõhud täis söönud, läksime hoopis rongijaama vaatama. Sest ega Maltal ju ronge ka pole. Krakowis õnneks on ja sõitsid teised üsna tihti :)

Kolmas päev

Olin kodus siiski natuke eeltööd ka teinud ja välja selgitanud, et Krakowis on nii akvaarium kui loomaaed. Uue päeva hommikut alustasimegi akvaariumi külastamisega. Jõudsime sinna esimestena ja saime pikalt päris omaette erinevaid kalu ja roomajaid uudistada. Mingi hetk saabusid akvaariumisse koolide ekskursioonid ja nende möll natuke segades rahulikult süvenemist. Ma ütleks, et Krakowi akvaarium oli täitsa armas. Muidugi mitte tohutult suur ja haikalu seal just ka polnud. Samas oli parasjagu elukaid, et lastel põnev oleks.

Päeva teisel poolel läksime aga Waveli juurde. Sinna, kus kunagi valitsesid kuningad, kelle vaimud siiani väidetavalt ringi uitavad. Waveli mäel on loss ja katedraal ning kaunid vaated. Õhtuvalguses oli see nii mõnusalt rahulik ja sai kiirelt isiklikuks lemmikkohaks Krakowis. Katedraal oli küll selleks hetkeks juba suletud, kuid lossihoovis ja mööda õuesid jalutada sai sellegipoolest.

Neljas päev

Taas uus päev, mis tervitas meid kena päikesepaistega. Seepärast seadsime sammud lastega loomaaia poole. Samme tuli seada päris mitmeid, sest buss, mis loomaaeda viis, startis päris kaugelt. Ega ma polnudki väga kindel, kas ma õige koha üles leian, aga õnneks ei olnud see väga raske ülesanne. Tee pealt ostsime Krakowis pea igal nurgal müüdavaid kringlikesi. Tegemist on soolase ampsuga, maitsevalikus soolaga, pikantne või juustuga kringlike. Tädikesed (vahel ka meesterahvad) müüsid neid väikestest ratastel putkakestest ja nädala jooksul ostsime me neid mitmel korral. 

Bussipeatus leitud, piletid ostetud (inglise-vene segakeeles, aga ostetud need said) ootasime poistega bussi, mis õnneks tulemata ei jäänud. Ja teekond loomaaeda võis jätkuda. See teekond läks aina kusagilt ülesmäge, aina rohkem looduse keskele, kuniks jäi seisma otse loomaaia ees. Krakowi loomaaed on suhteliselt väike, aga väga kaunis. Kohe värava juures tervitasid meid elevandid :) Nägime veel sebrasid, kaameleid, flamingosid, mõningaid kaslasi, taapirit ja mingisuguseid eriskummalisi kiirelt sibavaid loomakesi. Ka loomaaia juurde kuulus troopikamaja, nii et erinevaid roomajaid ja kahepaikseid nägime seal uuesti. 

Selle päeva õhtupoolik kulus aga poodidele. Krakowi hinnatase on lihtsalt suurepärane, samas on seal pea kõik Lääne-Euroopast tuttavad kaubamärgid. Ses suhtes pole imestada, et Poola on praegu ideaalne koht ostureisideks :)

Viies päev

Viiendaks päevaks polnud meil ühtki suurt sihti ja suundusime poistega vanalinna. Jalutasime sealseid tänavaid pidi Ryneki ehk turuplatsi juurde. Käisime läbi kõik kirikuesised ja neile, millele võimalik oli, tegime väljastpoolt tiiru peale. Sõime mõnusalt jäätist ja käisime ühes eriti vahvas mänguasjapoes, mille paar päeva tagasi avastanud olime. Seal müüdi puidust mänguasju, mis oma hinna ja stiiliga võitsid kohe südameid :)  Ka sama päeva õhtusöögiks läksime Ryneki juurde ning einestasime ühes sealsetest välikohtadest. Õhtu oli ilus ja soe :)

Kuues päev ja seitsmes päev ning ärasõit

Sel päeval võtsin eesmärgi ja jalutasime poistega Jordana parki. Kuna vanalinna ümbritsevas pargis polnud ühtegi mänguväljakut lootsin ma neid Jordana pargist leida. Õigupoolest lugesin linnajuhistest, et seal peaks neid mitmeid olema. Kohale jõudes leidsime kohe neist ühe ja tõesti-tõesti üle terve pargi (park oli suur ja lai) oli mänguplatse päris mitmeid. Käisime ja testisime neid siin ja seal ning veetsime lapsemeelse hommiku.

Õhtul jalutasime uuesti Ryneki juurde ja uurisime sealseid turulette. Sellised pisikesed ja armsad t(ihti turistidele suunatud) turud on mõnusad. Mulle meeldib piiluda, mida nad müüa armastavad ja milline on selle piirkonna käsitöö (sest just käsitööd ju tihtilugu sellistel turulettidel müüakse).

Laupäeval oli kogu pere koos ja kuna me vanalinnas olime juba nii mitmeid kordi käinud, läksime hoopis jõe peale paadiga sõitma. Inimesi, kes paadisõite müüa üritasid, oli Waveli juures küll ja veel. Üllatusena aga ei osanud need inimesed pea sõnagi inglise keelt! Kas tõesti on peamised turistid poolakad või venelased või milles asi, aga neiu, kellelt me infot saada üritasime, suutis vaid suud maigutada. No pole hullu, leidsime ise endale sobiva paadikese ja tegime jõe peal väikese tiiru. Korraks mõtlesime ka juutide linnaossa minna, aga ju jääb see mõneks teiseks korraks. Nimelt otsustas selle päeva pärastlõunal Ilmataat, et aitab küll, ja keeras taevakraanid lahti. Meil ei jäänudki muud üle kui aknast uskumatut paduvihma vaadata.

Tagasilend Maltale sujus peaaegu rahulikult. Tegelikult oli maandumine üks raskemaid, aga maha me jõudsime sellegipoolest. Kohvris kaasa lennujaamast ostetud imeodavad ja imemaitsvad kohupiimakoogid... mmmm midagi kodust :)