Külalised vol. 2 - Päev Vallettas

Saabuski esmaspäev. Leidsime, et saadame suurema poisi ikka vahepeal kooli, ei hoia tervet nädalat kodus. Nii ta läkski, rõõmsalt esmaspäeva hommikul issiga kooli poole. Mirko arvas, et tema tahaks ka ju kooli...

Meie aga võtsime ette käigu pealinna. Startisime Gzirast bussiga. Mis Malta turismireis see on, kui kohaliku bussiga ei sõida. Buss oli suhteliselt rahvast täis, aga saime hakkama kenasti :) Ja üsna varsti jõudsime bussiväljakule. Bussiväljak ehk Valletta bussiterminal on ringikujuline plats, kus kõik kohalikud bussid oma teekonda alustavad. No peaaegu kõik. Keskel on purskkaev ja kohe kõrval Valletta väravad.

Otsest kultuuriprogrammi polnud ma ette valmistanud, külalised nimelt ei tahtnudki seda. Jalutasime oma rahulikus tempos mööda peatänavat ja vaatasime kaelad õieli ühele ja teisele poole. St. John's Co-Cathedrali proovisime ka sisse minna, aga piletihinna (6 eurot) põlgasime liiga kalliks. Meil tol hetkel muuseumi vastu huvi puudus, tahtsime vaid katedraali seest kiigata.

Jõudsime peatänavat pidi lõpuks alla - St. Elmo kindluse juurde (malta keeles Forti Sant’Iermu). Vaatasime merd ja üle vee paistvat Kolme Linna (Cospicua, Vittoriosa, Senglea) ja kõndisime muudkui edasi. Otsustasime siiski ühel hetkel läbi vaikse tänavaterägastiku tagasi kesklinna poole minna, et mitte hilja peale jääda.

Taas peatänaval, ootas meid mõnus kohvikupeatus. Kohvi-koogid ja muu hea kraam ning päike soojendamas. Sealsamas kohvikus ehmatasin ma ära ühe Vene rahvusest naisterahva, kui tema poisile kamapalle pakkusin. Nillis see väikemees ümber meie laua, et mida RiR ometi sööb. Nillis ja nillis, kuni ma küsisin, et kas sa tahad ka proovida. Poiss (nime enam ei mäletagi...) arvas, et tahaks küll ja läks siis võidukalt emalegi näitama. Arvatavasti peeti kamapalli (no ei näe just esinduslik välja) tuvi väljaheiteks või-ma-ei-tea-milleks, aga kõrvallauast kostis äkitselt kõva kriiskamine :D Ma siis ütlesin, et ärge muretsege, mina andsin ja täiesti söögikraam on.

Lõpuks suundusime laevasadama poole. Nautisime veel vaateid ja istusime niisama, kuni meie laevake saabus ning meid Sliemasse viis. Sealt otse RaR'le järele ja kodupoole minekut.

Tegelikult ei saa muidugi Vallettas midagi poole päevaga tehtud. Seal linnas kõige vaatamiseks-kogemiseks tuleks varuda mitu päeva. Aga ehk said Kaili-Mirko natukenegi maitset keelele ja ... no keegi ei keela ju millaski tagasi tulla :)

St. Paul's Pro-Cathedral - Üks Valletta 36st kirikust. Anglikaani kirik. 

Manoel Island ja selle kindlus

Meie laevuke.

Tükike Vallettast