Olen endiselt jõululaulude lummuses. Iga päev väljas käies jääb aina uus ja uus meeltesse mõlkuma ja nii see läheb. Meil aga on nüüd jõulupuu. Pisike, aga armas. Kallivõitu ta ju oli, aga olgem ausad, me olime oma ostuga ikka täiesti hiljaks jäänud. Maltal tekivad detsembri alguses igasse kodusse kuused. Ega hiljem poed oma tagavara täienda, nii et meil oli paraku valida kolme erineva väikese vahel, sest päris elusuurust puud me ka ei tahtnud. Nende hinnad algasid ka 90st eurost.
Meie pisike kunstpuu seisab nurgas ja ootab reedeseid kingitusi. Õhtuti valgustab meie kodukest mitmevärviliselt. Tal ju okste otstes pisikesed tulukesed pandud ja sedasi ta põleb. Poisid, eriti see suurem, käivad vahepeal nillimas, et ehk saab mõne ehte ümber tõsta, aga emme va kurivaim ei luba. Pisem kuulab paremini sõna, peaks mainima :) Panime eile peale kuuse ehtimist ülejäänud ehted akende juurde rippuma ja suuremat jõulukaunistamist meil ei tulegi. Ei hakka kohalike kombel rõdu põlema pistma või mõnda rippuvat jõulutaati akna taha toppima.
Kohalike jõuludest tuleb kindlasti veel üks postitus kunagi... äkki jõuluajal? Meie aga sööme oma tähtsat õhtusööki nagu ikka jõululaupäeval ja teistel pühadel kõlgutame niisama jalga.
No comments:
Post a Comment