Paqpaqli Ghall-Istrina 2010

L'Istrina on siinne heategevuskampaania, mille raames toimub mitmeid üritusi. Näiteks ujus täna (jah, detsembris) sadu inimesi, et head teha. Vee temperatuur on siin 17 kraadi, aga õhk, vat see on jahedam ;) RaR viis kooli sama projekti raames mündikesi, mida suurele notsule sööta. Eetris oli ka telemaraton, mille raames koguti üle 2 miljoni euro annetusi. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi...

Meie pere annetas ka natuke. Käisime üritusel Paqpaqli Ghall-Istrina 2010 - suurel-suurel autonäitusel. Jah, tõmbenumbreid oli mitmeid. Suurt reklaami tehti Lamborghiniga, aga kohal olid ka kõik teised automaailma vaatamisväärsused.

Näitusele kohale jõudmine aga oli meil üsna konarlik. Eks ise ka rumalad, et alguses kohe väga täpselt endale selgeks ei teinud, kus see üritus siis toimub. Teadsime, et lennujaamas, ja põrutasime bussiga kenasti lennujaama ette. Vähekese aja pärast selgus, et see Lufthansa angaar on kusagil maade ja mägede taga ja minge natuke siit ja siis keerake sinna või midagi sellist.

Asutasime end teele, sest kui kaugel siin Maltal miskit ikka olla saab. Proovisime üht teeotsa, tundus vale. Suundusime siis teisele poole. Hahaa, viga! Ränk viga :) Üsna varsti kuulsime me kiirendusvõistluste ja lõbusõitude mootorimürinat. Lähedal, arvasime. Hahaa, ikka viga! Kõndisime mis me kõndisime, aga roosilist lõppu ei paistnud kusagilt. Üritus kestis kella kolmeni pärastlõunal ja kui me pool üks bussist väljusime, tundus aega väga palju olevat. Reaalsuses tatsasime me poolteist tundi mööda saart ja iga hetkega süvenes aimdus, et me kohale ei jõuagi. Saabusime ühte imepisikesse linna ja leidsime politseijaoskonna. Õnneks avatud ja õnneks ka politseinikuga. Tema siis ütles, et minge aga otse ja siis vasakule, paremale, paremale ja küll siis juba aru saate. Mis meil kaotada oli, läksimegi. Ja tõesti jõudsimegi kohale. Kell oli kaks pärastlõunal. Me olime kõndinud hirmsa maa ja mitu korda pahuralt turtsatanud. (P.S. Pildil on rohelisega toodud meie jalutatud teekond ja punasega see tee, kust me alguses tegelikult minema hakkasime ja mida mööda oleks nagu väheke kiiremini sihtkohta jõudnud).

Autonäitus ise oli aga õnneks vaatamist väärt ja seda isegi peale asjaolu, et osa näitusel olevatest masinatest meile tee peal vastu vurasid. Natuke kiskus tuju alla külm tuul, kuid RaR oli või sees. Subarud! Mitsubishid! Tühja need Ferrarid või Lamborghinid kui on olemas Subarud :) Või siis näiteks Ilmar või Luule või... Pisikesel autofännil igatahes silmad särasid ja peale Kaiakalt saadud muffinit ehk paranes tuju veelgi. Kaiakas oli ka ju eksponaat, Miniklubi rivistas end samamoodi üles ja nii nad seal meid ootasidki :)

Asjalik asi mis muud. Oleks-poleks-oleks-poleks, aga mis see tagantjärele tarkus enam loeb. Teinekord läheme ikka kohe varakult kohale, siis saame ka erinevaid driftimisi ja kiirendusi ja muud säärast vaadata. Pika päeva (19000 sammu) lõpetasime kiire einega pealinnas ja tulime koju pizzat sööma :)