Sinimustvalgelt

Ma olen hingelt patrioot. Igati, alati ja kõikjal. Eestlane ning uhkusega. Samas tuleb mul tunnistada, et ega ma üldiselt 24. veebruari suurelt tähistanud polegi. Muidugi on kodumaal sel puhul antav vaba päev alati tore olnud, kuid sellega on asi ka piirdunud. Ma ei ole eriline presidendi vastuvõtu jälgija või kui, siis pigem eelistan kontserdi ja kõne osa. Kleitide uurimine ja arvustamine pole väga minu rida...

Seekord oli Eesti Vabariigi aastapäev minu jaoks teise maiguga. Vaba päeva küll polnud, aga natuke pidulikkust siia lõunamaisesse talve püüdsime omal moel siiski tuua. Kohalike kaasmaalastega oli meil oma pisike "pidulik aastapäeva vastuvõtt". Meid ei tulnud kokku just palju, aga mis parata - 10 eestlast (kolm last ja seitse täiskasvanut) on ikka parem kui mitte midagi. Aga numbrist olulisem on vast see, et õhtu oli tõesti meeldiv. Kui septembris oli rahvast rohkem ja suheldi pigem omadega, siis seekord suhtlesid kõik kõigiga luues seeläbi hoopis kodusema "piduliku" meeleolu kui massiga lüües. Ja mis peamine, me kõik leidsime, et Eesti on tore koht :) Kui vaid veidi avatumad oldaks nagu seda meie presidentki rõhutas.

Kodus ei meisterdanud me seekord poistega ei rukkililli ega rahvuslippe. Küpsisetordikese tegime küll. Eestimaistest küpsistest ja kohalikest maasikatest. Viimased nimelt on juba valmis ja kõigile maitsmiseks saadaval. RaR oli suur abiline ja ladus maasikaid-banaane ning tõstis kihtide vahele jogurtisegu. RiR aitas niisama maasikate hävitamisega :) Ja kuigi algne plaan oli kooki süüa ikka õigel sünnipäeval, siis laste (õigemini selle suurema lapse) tungival nõudmisel maiustasime hoopis kolmapäeva õhtul. Samas miks ka mitte :)

Tore päev oli. Mis sest, et kõige külmem päev minu kogemuse jooksul (jah, rahetki lasti taevast alla). Mis sest, et Liibüas on olukord keeruline (ehk ma suudan oma mõtteid koondada ja sellestki midagi kirja panna...). Mis sest, et siinmail on kaasmaalasi, kes kodumaa mainet alla viivad (see uudis ja see uudis). Ikka olen ma uhke oma päritolu üle ja räägin Eestist siinsetelegi.

Ja kuigi ma seekord ei vaadanud järgnevat filmi, siis soovitan seda neile, kes veel näinud pole. Tasub vaadata. Kasvõi youtube'st. Või kui ise vaadata ei taha, siis näidake oma teistest rahvustest tuttavatele. Ehk aitab see meid eestlasi paremini mõista :)