Jaanika arvas, et võtaks nädalavahetusel midagi ette. Esialgu plaanisime kas sushit süüa või kohvi-koogitamise teha, aga siis tuli ta mõttele minna hoopis kinno. Miks ka mitte, kinos pole ma siin Maltal veel käinud ja õigupoolest käisin ma üldse kinos suhteliselt ammu. Õnneks on siinsel unisel pühapäeval siiski kino avatud. Jaanika valis meile vaatamiseks filmi "The Next Three Days".
Kuna valisime välja hommikuse seansi, jalutasin ma enne kella 10 laevapeatuse poole. Jaanika juba ootas, croissant ja kohvitops truult kaasas. Pühapäeva hommikul kell 10 Valleta laevale minna on omamoodi naljakas, selline eksinud tunne. Meiega koos oli vist nii umbes kuus reisijat.
Vallettasse jõudes turnisime peatänavale (see tähendab kenakest mäkketõusu). Peatänav on eesoleva neljapäeva jaoks juba ehteis. Neljapäeval on Maltal püha ja Vallettas ühe kiriku festa. Ehk jõuame poistegagi sinna, kui abiväge kaasas on (Ahti läks ju täna Eestisse).
Varsti leidsime kino üles ja leidsime ka kassad. Pilet maksab pühapäeval 6,60 eurot. Edasi läks lõbusaks :) Korrus veel kõrgemale ootas meid piletikontroll ja söögi-joogi-ostupunkt. Võtsin endale popcorni, sest mis kino see ilma paisuva maisita on, ning juua ja asusime oma saali otsima. Saime teada, et see on veel omakorda kusagil kõrgemal, aga sinna viivat ust me kohe ei näinud. Leidsime lifti, aga sellega sõitmiseks pidi kinotöötaja meiega kaasa sõitma. Tema juhatas meid lõpuks saaligi, enne kiitis veel, et hea filmi valisime.
Saalis oli veel neli inimest. Saime kohad peaaegu viimasesse ritta, aga seal olid istmed hoopis räpasemad ja joogitopsihoidikud samuti, nii et valisime endale saali keskel mõnusad platsid. Film oli põnev ja vaatamist väärt, kuni... No see oli nali! Keset filmi on Malta kinodes vaheaeg - intermission. Kujutage nüüd ette - vaatate rahulikult filmi, parasjagu on täitsa põnev ja siis äkki lähevad tuled põlema ning ekraanile ilmub intermissioni teade. Ma ei osanud muud teha, kui naerma hakata. Noh eks tualetti on ikka vahel minna vaja ja kinolegi kasulik, kui inimesed näksi juurde ostavad, aga... naljakas ikkagi.
Peale intermissionit jätkus film tavapärases rütmis kuni lõpuni. Välja minnes leidsime ikka trepid üles, kuigi korra proovisime ka valele korrusele minna. Miks peab üks kino nii segane olema :D Päike paistis endiselt ja tuju oli väga hea :) Mõnus pühapäev!
no igav teil seal pole
ReplyDeleteselline kino sobiks mu lastele :D
ReplyDeletenemad küsisid kord filmi lõpus, et kas nüüd on vaheaeg (ilmselgelt oleme rohkem teatrit külastanud :P)
Muideks, siin Shveitsis on kinodes sama lugu. Poole filmi pealt tuleb vaheaeg - saab pissuda, jätsu osta, popcorni varusid täiendada, suitsu tömmata. Ja tead mis, harjud nii ära, et kui ma nüüd Eestis kinos käin, siis imestan, et näed, polegi vaheaega. ükskord küsisin vist isegi piletikassast, et kas vaheaeg ka on ja siis sain tädi töllarattaiks muutnud silmadest aru, et väääääga tobe küsimus ;-)
ReplyDeleteMina olen vaheaja poolt! Itaalias elades mulle nii meeldis, et kinodes oli vaheaeg (vähemalt sealkandis, kus mina elasin ja ammu aega tagasi - nüüd vist ajad muutunud ja enam ei ole). Sai põlvi sirutada ja vetsust käia ja kaaslastega filmi üle arutada. Või kui väga kehv film, siis otsustadagi vaheajale jääda :)
ReplyDeleteMeil Türgis on ka vaheaeg :) Kuigi esimesel korral oli naljakas küll...
ReplyDeleteNo ma usun tegelikult, et see pole teab mis imelik asi, aga mul oli ikkagi nii naljakas :)
ReplyDeleteMnjah...ma olen käinud vast nii 50 korda kinos siin ;) ja vaheajaga ilusti ära harjunud ja tead juba arvestada sellega. Irooniliselt on see konkreetne film mul siiski ilma vaheajata vaadatud, kuna sattusin Eestis seda kaema.
ReplyDeleteJa ka Indias oli vaheaeg kinos ;)
ReplyDelete