Just the three of us

Juhtus nii, et Ahti sõitis esmaspäeval Eestisse tööasju ajama. Meie poistega jäime siia oma tavaelu edasi elama. Nüüd on issi kodus tagasi ja poistel naeratused näol. Juba varahommikul puges RaR mulle kaissu ja küsis, et kas täna lähemegi issile lennujaama vastu. Koolist tulles oli taas küsimus õhus, et kas ometi nüüd hakkame minema? Kui kodus kõht täis söödud ja riided vahetatud, pistsin unise RiR'i kõhukotti, võtsin RaR'l käest kinni ja läksime bussile. Lennujaamas oli kärsitust palju, kuid issi nägemise rõõm oli kindlasti suurem. No ja muidugi küsimus, et "issi, mis sa tõid?".

Nüüd ei tea poisid, kuhu joosta. Issi on kodus ja tõi kõiksugu maitsvat ja mitte nii maitsvat kraami. Rohkelt kamapalli, musta leiba ja peenleiba, Merevaiku, pasteeti, Miisu komme, küpsiseid ja šokolaadi. Poisid said mõlemad neli uut autot, Muumide ja Autode ajakirju, RaR lisaks Autode hoiukohvri, mis tellijatele sel kuul jagati. Pean ma ütlema, et peale suurt söömist oli RaRi toast vaid müdinat kuulda? :) On mul üldse mõtet õhtusööki teha, kui siin sedasi pasteedileiba süüakse...

Meie päevad isekeskis möödusid üllatavalt mõnusalt. Ma ei jõua Ilmataati ära tänada, et ta eranditult igal hommikul meid sinetava taevaga tervitas. Uskumatu, kui palju energiat ja positiivsust võib päikesepaiste anda! Hommikuti viisime RaR'i kooli ning suundusime pisemaga koju tagasi või ajasime omi asju. Kohvikuski käisime ja mänguplatsil, ikka koos Jaanika ja Sagaga (neist oli kogu nädala jooksul väga palju seltsi :) ). Enne lõunat tõime koolist suure venna ning tulime koju, et poisid saaksid lõunaunega natuke puhkust. Peale und sõime ühiselt ning siis juba õue kuniks pimedus võimust võttis. Õhtul veel sutsu multikaid ja mängimist ning oligi päev mööda saadetud.

Ühel õhtupoolikul jalutasime parasjagu Point keskuse poole ja sattusime kokku Jaanika-Veikko-Sagaga. Neil oli plaan minna jalgsi Vallettasse ja meie... haakisime end sappa. Kõndisimegi. Teekond oli üllatavalt lihtne, kuigi alguses tundus mõte hulljulgena. Mägised piirkonnad oleksid muidugi võinud olemata olla... ma ju siiski lükkasin kahte jõmmi. Aga seltskond oli mõnus, ilm soe ja tuju püsis suurepärasena. Ainus raskem hetk oli kojutulek, sest laev enam ei käinud ja surusin end käru, seisulaua, kahe lapse ja kotiga bussi peale. Huh! Samme tuli tol päeval pea 25000 kokku ja sammulugeja näitas 15 läbitud kilomeetrit ;)

Eile, neljapäeval, oli Maltal püha - St. Pauli päev. Vallettas oli sellega seoses ka festa. Juba kolmapäeva õhtul nautisin kaunist ilutulestikku, mis otse aknast kätte paistis. Eile käisime poiste ja Jaanika-Sagaga hommikust pealinna kaemas. Tänavad olid kõik kaunistatud, meeleolu ülev. Hiljem, kell 17:30, oli Valletta tänavatel rongkäik ja paberisadu, nalja ja lusti kõigile. Kuna aga poisid magasid peale hommikust jooksmist pikalt, ei hakanud me pealinna uurima minema. Pelgasin natuke ka rahvamassi. Ju jõuame mõnele festale, neid tuleb suvel ju küll ja veel.

St. Paul on üks Malta tähtsamaid pühakuid. Ta sattus Maltale laevahuku tõttu aastal 60, olles teel Rooma, ning jäi siia kolmeks kuuks. Selle aja jooksul tegi ta mitmeid imetegusid ning pööras saarerahvast kristlusesse. St. Paul maabus kohas, mida nüüd tuntuakse St. Paul's Bay nime all ning elas koopas (kui St. Paul's Grotto Rabatis).