Meie aknast avaneb vaade üle Manoeli saare Vallettale ja lisaks ka Pardikülale (esimesel pildil on meie maja näha). Käisime seal poistega partidele süüa andmas ja uurimas, mis koht see selline on. Pardikülas elavad pardid :) ja kanad, kuked, tuvid. Nägime ka ühte küülikut ja ühte kassi. Kõik suur harmooniline pere. Vähemalt paistis, et kõik on kõigiga harjunud ja elukorraldusega rahul.
Pardiküla koosneb pisikestest majadest, teedest, kraavidest, aedadest. Täitsa nagu inimeste küla, aga arhitektuuri poolest muidugi hoopis veidram. Piltidega on sealselt meeleolu raske edasi anda, sest kogu küla on nii tohutult kirju ja sigri-migri, et pildile see lihtsalt ei jää.
Üritasime täna Manoeli saarel rohkem ringi vaadata, aga ei jõudnud eriti kaugele. Kõikjal vaatasid vastu keelumärgid ja kinnised väravad. Kahju. Piltidelt tundub põnev koht, kus ringi kolada. Planeerivad sinna uusi ja põnevaid atraktsioone turistidele, aga millal nad sellega kord valmis saavad, ei tea.
Malta keeles on saare nimi Il-Gzira ehk siis lihtsalt Saar. Sealt ka selle linna nimi, kus me elame - Gzira :) Saar ise pole suur - 0,5km2. Aastal 1643 ehitati saarele haigla, et eraldada katkuhaigeid. See oli omamoodi meremeeste karantiiniasutus. Aastal 1726 aga leidis Grand Master Manoel de Vilhena, et tegu on sõjaliselt kasuliku paigaga ning lasi saarele ehitada kindluse - Fort Manoeli.
Seal kindluses vaataks ringi küll, kui vaid ligi pääseks... Paraku ei pääse ja nii tulebki pilti teha hoopis kaugemalt ja hoopis teisiti...
Me käisime ka seda pardikyla 1 päev kaemas päris armas koht ja lahe idee :)
ReplyDelete