Plaanisin täna poistega minna Mothercare'i söögitooli vaatama (pärast ostsime ära ka, aga sellise, mis köögitooli külge käib). Et RaR ei kurdaks, siis tegime kõigepealt jäätisepeatuse. Jäätised on siin head :) Maitsevalik veel parem. RaR valis šokolaadi, mina pistaatsia. Enne meid ostis jäätist üks naine. Küsis inglise keeles ja mul käis peast klõps, et oot-oot seda aktsenti ma tunnen :) Kui ta oma jäätise kätte oli saanud, siis pöördus ta meie poole ning lausus: "Nii armas on siin eesti keelt ka kuulda." Hihii, kuna poistega oli parajalt tegemist, siis ma ei saanudki hiljem mahti, et uurida, kes, miks, kuidas ja kui kaua.
* * * * * * * * * * * * * * * * *
Eile õhtuhämaruses (õigemini pimeduses) RaR'ga kodu lähedal pargis kiikumas olles hakkas meiega juttu vestma üks maltakast vanaema. Ta kiigutas parasjagu oma aastast lapselast. Kõigepealt uuriti, et kust me pärit oleme. Ta oli isegi Eestist kuulnud - nii palju, kui Eurovisiooni vaheklippides näidatakse/räägitakse. Veel sain teada, et ta tütar töötab siin Gziras koolis. Ja näe, paraku pole lapsukest kuhugi panna, sest hoidjad on kallid. Nii need vanaemad siin neid jõnglasi hoiavadki. Mina aga peaksin kindlasti oma poisi kooli panema. Sellesse Gzira kooli, kus ta tütar töötab :)
* * * * * * * * * * * * * * * * *
Täna mängisime hommikupoole samas pargis. Silma jäid taas vanaemad. Üks rääkis vene keelt, teine oli ilmselgelt maltakas. Vene keelt ma isegi veel natuke mäletan ja jutule me saime. Tema elab tegelikult Moskvas, aga talviti käib ja hoiab siin tütretütart. Suveks võtab aga enda juurde Moskvasse kaasa. Tüdruku ema on venelane ja käib siin ülikoolis, isa aga serblane. Ise ta väga inglise keelt ei oska, nii et ta oli kohe päris rahul, et sai kellegagi oma emakeeles vestelda. Kõige lõbusam kommentaar oli aga see, et "küll oli tore, kui Eesti ja Venemaa ja Läti jne kõik üks suur riik olid. Mulle nii meeldis!". No ma ei hakanud vaest pensionäri oma arvamusega ehmatama. Mu arust küll nii tore polnud :)
Maltakast vanaema kuulas aga meie juttu pealt ja küsis siis, et kas me räägime vene keeles. Ja et mis keeles ma oma lastega räägin, kas ka vene keeles. Kuuldes, et eesti, siis ega ta vist aru saanud :) Hiljem jutustas, kuidas ta ühel aastal jaanuaris Moskvas käis. Kolm nädalat oli seal. Puhkas keset lund ja talle nii meeldis! Aga ta jäi vist lõpuni arvama, et ju me ka ikka venelased oleme...
* * * * * * * * * * * * * * * * *
Eile õhtuhämaruses (õigemini pimeduses) RaR'ga kodu lähedal pargis kiikumas olles hakkas meiega juttu vestma üks maltakast vanaema. Ta kiigutas parasjagu oma aastast lapselast. Kõigepealt uuriti, et kust me pärit oleme. Ta oli isegi Eestist kuulnud - nii palju, kui Eurovisiooni vaheklippides näidatakse/räägitakse. Veel sain teada, et ta tütar töötab siin Gziras koolis. Ja näe, paraku pole lapsukest kuhugi panna, sest hoidjad on kallid. Nii need vanaemad siin neid jõnglasi hoiavadki. Mina aga peaksin kindlasti oma poisi kooli panema. Sellesse Gzira kooli, kus ta tütar töötab :)
* * * * * * * * * * * * * * * * *
Täna mängisime hommikupoole samas pargis. Silma jäid taas vanaemad. Üks rääkis vene keelt, teine oli ilmselgelt maltakas. Vene keelt ma isegi veel natuke mäletan ja jutule me saime. Tema elab tegelikult Moskvas, aga talviti käib ja hoiab siin tütretütart. Suveks võtab aga enda juurde Moskvasse kaasa. Tüdruku ema on venelane ja käib siin ülikoolis, isa aga serblane. Ise ta väga inglise keelt ei oska, nii et ta oli kohe päris rahul, et sai kellegagi oma emakeeles vestelda. Kõige lõbusam kommentaar oli aga see, et "küll oli tore, kui Eesti ja Venemaa ja Läti jne kõik üks suur riik olid. Mulle nii meeldis!". No ma ei hakanud vaest pensionäri oma arvamusega ehmatama. Mu arust küll nii tore polnud :)
Maltakast vanaema kuulas aga meie juttu pealt ja küsis siis, et kas me räägime vene keeles. Ja et mis keeles ma oma lastega räägin, kas ka vene keeles. Kuuldes, et eesti, siis ega ta vist aru saanud :) Hiljem jutustas, kuidas ta ühel aastal jaanuaris Moskvas käis. Kolm nädalat oli seal. Puhkas keset lund ja talle nii meeldis! Aga ta jäi vist lõpuni arvama, et ju me ka ikka venelased oleme...
Meil oli tüdruku koolis suvelaat ja siis ma ka kuulsin äkki, et üks vanem proua räägib vene keeles. Saatsin siis oma eestlasest sõbranne, kes paremini vene keelt räägib, tutvust sobitama. Ise ka siis liitusin ikka... aga vene keel on ikka nii vavaline, kuigi koolis olin viieline. Lausa veerisin. Aga mõnus oli keeleoskust proovile panna. See proua on Moskva lähedalt ja tal olid seal isegi eestlannadest sõbranned. Nüüd tuli ta tütre juurde elama Inglismaale. Aga inglist ta ei oska. Ega vist sellises vanuses ei õpi ka enam. Aga tubli, et ta umbkeelsena üritustel käib. Ma polegi aru saanud veel, kui palju ta tütretütar keeli räägib. Meil on plaan nad kylla kutsuda.
ReplyDeleteAga sellised kohtumised on lahedad.