Saturday, October 30, 2010

Kuidas ma avastasin, et Malta on koduseks saanud


Teisipäeva pärastlõunal tõusis meie suuremal pojal palavik, millele järgnes stomatiidikahtlus ja lõpuks sai palaviku ka väiksem poiss. Nii ma olin kahe haiglase lapsega kodus kolm päeva ja vaatasin aknast ilusat sinist taevast ja samasinist vett :)

Tänaseks hommikuks planeerisin endale väikese oma-aja ja jõlkusin mööda Sliema poode. Eesmärkidega muidugi ja nii mõnigi sai täidetud.

Jõudsin lõpuks ka margipoodi. Otse loomulikult olin seal ainus naine, rääkimata vanusest. Võttis lausa kohmetuma, et kuidas nüüd mina siin soliidses eas meeste vahel midagi tahtma hakkan. Eks mind vaadatigi natuke nagu kuutõbist :) Aga ega ma tähtsat nina mängima hakanudki, mulle piisas alustuseks 250 grammist kohalikest markidest. Ise olen rahul :) Tegelikult haarasin kaasa veel 200 marki, sest need olid lihtsalt väga hea hinnaga. Pood ise on pisike, aga seinad on otsast lõpuni kaetud kõigega, mida koguja peaks vajama. Muidugi albumid, erinevad FDC'd, kataloogid, ka telefonikaardid, postkaardid jne jne jne. Leti ääres oli mapp Malta markidega... on tõesti ilusad.

Suur linnuke kirjas jalutasin edasi ja soetasin endale uue rahakoti ning muud nipet-näpet. Suurest Point keskusest sai pisipoja sünnipäevakingi ja mina mõnusa kuuma caffe latte. Kui ma siis mööda promenaadi oma pakkidega kodu poole jalutasin, tundsin äkitselt, kui mõnus on elada Maltal. Päike paistis, taevas polnud pilveraasugi, õhk oli suviselt soe ja tuul paitas õrnalt põski. Taipasin, et selle pooleteise kuuga on pisike saareke koduseks muutunud. Eesti on ja jääb meie kodumaaks, aga nii hea oli tunda sooja tunnet Malta suhtes :)

2 comments:

  1. Kristi, olen su blogi lugeja algusest peale ja tahaksin sind nende kirjutiste ning muidugi ka piltide eest tänada. Oleme küll võõrad, kuid meid ühendab mõnevõrra see, et oleme kahe väikese lapsega umbes sama kaua välisriigis elanud:)
    Minul hetkel veel sellist sooja tunnet oma uue asukoha suhtes ei ole, kuid nii tore on lugeda, kuidas teised hakkama saavad. See annab lootust ja jõudu edasi minemiseks.
    Palju toredaid hetki teie uues kodus!

    ReplyDelete
  2. tere Kristi,
    ma ei olnudki seda postitust süvenenult lugenud, aga praegu lugesin ja ilmselt ka sellepärast, et olles Su ema tajun Su tunnet lausa heldimuseni...kurku pitsitavate pisarateni, isegi ei oska veel aru saada, miks just selline reageering, aga tore, et Sul on sellised hetked ja märkamised, et Sa tunned õnnetunnet! Ja et Sa suudad tunda end siin maamunal sõltumata asukohamaast, mis ei olegi hetkel Su sünnimaa, kodutunnet!!!!
    Kallis oled:)

    ReplyDelete