Tuleb ausalt tunnistada, et võõrsil elades on eestlastega suhtlemine ikka väga mõnus. Õnneks on Ahtil siin töökaaslasi ja veel rohkem õnneks on mõnel neist ka naised-lapsed. Täpselt samas vanuses lapsi küll pole, aga on üks pea 2-aastane neiu ja üks kohe-kohe pooleaastaseks saav pisitirts. Kui esimesega kohtume me peamiselt mänguväljakul, siis viimasele jõudsime isegi külla.
Jaanika ja Saga elavad meist 15-20 min jalutuskäigu kaugusel mööda promenaadi. Tigne Pointis, meie aknast näeb ka :) Ühel mõnusal pärastlõunal kõndisimegi rõõmsalt nende poole. Vastu võeti meid koogiga ja mahlaga - no mida paremat võikski tahta! Eriti rahul oli RaR, kes parasjagu nälga tundis ja kooki väga armastab.
Saga on väike ja tragi. Rõõmus väike beebi. RaR on suur titade huviline, muudkui käib ja paitab-musitab. Talle Saga väga meeldis ja tundub, et vastupidi niisamuti :) Juba järgmisel päeval nõudis RaR, et läheme uuesti titale külla! :)
Mul on jälle hea meel, et on kellegagi kokku saada ja niisama tühjast-tähjast lobiseda. Eesti keeles! No ja omakasupüüdlikult loodan ma peagi nende perest pilte teha :) Alustada tuleb ikka omadest ;)
No comments:
Post a Comment