Mulle meeldib lugeda. Mõnel päeval on selline tunne, et poeks kuhugi vaiksesse nurka ja unustaks end raamatusse. Minu ideaalses kodus on olemas eraldi raamatutega tuba... ja mugavad tugitoolid. Siin mul muidugi väga palju raamatuid kaasas pole. Võtsin kaasa Harry Potteri raamatud (mis teha, meeldivad ju), et aeg-ajalt rõdul peesitades aega veeta. Esimesed kuus raamatut viin vist suvel küll Eestisse tagasi ja jätan vaid viimase, isikliku lemmiku.
Teine ports raamatuid, mida meie kapist leida võib, on Minu-sarja esindajad. Mitte küll kõik, sest jah, mul on pea kõik neist olemas. Komberdasin kunagi suhteliselt kogemata "Minu Ameerika 1" otsa, sest see oli parasjagu poes alla hinnatud. Olin kuulnud, et sari on hea ja tasub lugeda ja sestpeale olen minagi Minu-ohver. Heas mõttes. Mulle väga meeldib läbi raamatulehtede minna teiste inimeste eludesse ja näha nende abil uusi paiku maailmas. Reisimine on ju tore, aga paraku kõikjale ei jõua ka parima tahtmise juures.
Mul on aja jooksul tekkinud oma lemmikud "Minud". Näiteks meeldis mulle "Minu Nepaal", mille lugemine oli kerge ja kiire ja ääretult huvitav. Oi kuidas elasin ma kõigele raamatus toimuvale kaasa, kuidas kõiki olukordi ette kujutasin. "Minu Eesti 1" oli mul kaasas sünnitusmajas ja sealsamas sai ta ka läbi. Justin kirjutab väga hästi ja kaasakiskuvalt, nii et tahagi väga raamatut käest panna. "Minu Alaska" oli üks esimesi, mida lugesin ja mis omakorda indu kogu sarja jälgmiseks edasi andis. No ja koerad... need vahvad koerad :) "Minu Kanadaga" oli hästi lihtne samastuda. Ehk oli asi selles, et ka autoril on kodus kaks last, tõsi küll palju suuremad kui minu jõmmid. Igatahes jättis mõnusa ja sooja mulje :) Veel tooksin välja "Minu Londoni", mida tahtsin lugeda juba seepärast, et olen seal isegi käinud, "Minu Taani" ja "Minu Islandi", mis ka meelde on jäänud.
Päris viimati ilmunud raamatuid mul veel pole. Plaanin kolme nädala pärast soetada endale nii "Minu Guatemala", "Minu Amsterdami" kui ka "Minu Brüsseli". Mul on juba ette tunne, et mõni neist jõuab sinna lemmikute ritta. Kõhutunne :)
Kui kuulsin, et plaanis on ka "Minu Malta", siis mõtlesin, et hmm ehk katsetaks isegi. Proovitöö kirjutamise käigus aga sain selgeks, et ei ole minust kirjutajat. Ei oska mina nii ilusti sõnu ritta seada ja ega mu Malta kogemus nüüd nii tohutult intrigeeriv ka pole. Tavaliste inimeste tavaline eluke. Lihtsalt hoopis teises keskkonnas. Pealegi piisab mulle sellest väikesest blogist siin. Küll aga on mul väga hea meel, et seeläbi saan ma võimaluse millalgi tulevikus lugeda kellegi teise "Minu Maltat"! Ma ootan seda pikisilmi ja usun, et olen olenevalt oma asukohast kas esimeste seas raamatupoe ukse taga või internetipoes ostu kinnitamist klikkimas.
Soovitan lugeda ka "Minu Marokot"
ReplyDeleteLoetud loetud, aga ei jätnud nii sügavat muljet. Mul need kolm viimast ongi vaid lugemata, kõik teised olemas ja läbi hekseldatud ;)
ReplyDeleteMa alles teen "Mina-raamatutega" tutvust, "Minu Maroko" oli esimene ja see oli selline hea tutvustus kultuuri ja religiooni, mis on meist suht kaugel, suurt hingesugulust autoriga ei tekkinud aga muidu oli huvitav lugeda. Eks ma siis võtan õppust ja jätkan kõige parematega, mis sul siin mainitud on. Hmm, huvitav, et "Minu Soomet" pole veel, äkki peaks ka proovima, kas minust kirjanikupotentsiaali annab välja imeda..:)
ReplyDelete"Minu Soome" on täiesti olemas, kenad kasetüved kaane peal ;)
ReplyDeleteMul on hea meel, et Kanada-raamat meeldis. Millisele autorile kiitus ei istuks :) Samas kirjutamise peale mõeldes pole ma enam sugugi kindel, kas oleks seda nii varmalt ette võtnud (tegelikult kõhklesin ja kaalusin asja parasjagu). Osaliselt seiskus elu... mõtlesin kogu aeg erinevate teemade peale, ja muidugi kirjutasin. Blogi oli vastukaaluks justkui maandamine, keegi ei vaadanud üle õla, milline täht või sõna valesti läks :D
ReplyDeleteTeisalt pole kindel, kas mul jätkunuks kannatust ise ennast taga sundides oma kogemused raamatukaante vahele koondada.
Ja tahtsin veel öelda, et minu meelest kirjutad hästi huvitavalt. Usun, et Sinu raamat oleks kindlasti tore lugemine olnud.
Kiita tuleb ikka :) Ja mina tänan omalt poolt. Kusjuures ma usun, et sul on õigus selles osas, et blogi on palju mõnusam ja tõesti pingevabam. Ma plaanin kunagi hiljem selle ise enda jaoks raamatuks köita kõigi piltide ja jutukestega :)
ReplyDeleteKui ma praegu tagasi mõtlen kõigile "Minudele", siis ma ei ole väga osav meenutamaks igasuguseid seiku, mis ühes või teises raamatus ette tulid. Mulle jäävad rohkem emotsioonid meelde, mida üks või teine teos tekitas. Ja Kanadaga on armas ja soe tunne :)