Pühade kokkuvõte

21. jaanuar on ju igati sobilik hetk võtmaks kokku detsembrilõpu pühadeaega. No ei olnud kuidagi siiani õiget tuju ja kui oligi, siis ei lipanud sulg. Paha siga, mitu viga... või kuidas see käis. Aga kirja peaks ometi panema. Kasvõi selle, kui palju ma kokkasin! :D

Jõulud veetsime mõnusalt oma pere ringis ja just jõululaupäeval nagu harjunud oleme. Ikka nii nagu alati, et kõigepealt söök, siis kinkide avamine ja lõpetuseks magustoit. Menüü olin ma ette ära planeerinud ja suuresti ka poest õige kraami välja otsinud. 24. detsembri hommikuks jäid vaid juurikad-puurikad ja sealihakamakas. Neid ongi parem kodu lähedalt pisikestest kohtadest hankida. Ostud ostetud ja suur tegemine võis alata. Mässasin juustukeerusid teha ja trühvleid vormida ja vahepeal pistsin notsutüki ka ahju... Ikka Eesti värk, sealiha, ahjukartul ja isegi purgitäie praekapsast olin ma kodumaalt kaasa varunud. Nagu päris!

Kingituste kallale kibeles muidugi kõige rohkem RaR, kes pakiposu peale lõunaund kuuse alt avastas. Aga tubli laps pidas kenasti õige ajani siiski vastu... no hea küll, käis natuke ja näitas meile ära, millised pakid just temale mõeldud on. Hiljem, kui päris kinkide jagamiseks läks, tegeleski just RaR selle auväärse ülesandega. Tal meie nimede kirjapildid kenasti selged ja töö läks suhteliselt ladusalt. Vahepeal pidi vaid kinke lahti tegema, sest põnev oli ju ka...

Õhtul, kui poisid juba magasin, istusin ma diivanil ja jälgisin tuledes vilkuvaid kirikuid. Jah, siinmail on ju pühad hoopis teistmoodi. Aga me oleme ikkagi eestlased ja teeme omamoodi. Vähemalt seekord.

Aastavahetuseks tulid meile külla minu vanemad. Natuke oli küünte närimist ja lendude jälgimist, sest lisaks Eestis möllavale lumeuputusele, oli neil oht Londonis lennust maha jääda. Õnneks sujus kõik kenasti ja 31. detsembri esimestel tundidel maandusid nad Maltal. Soojal Maltal :) Kogu ülejäänud külaskäigu ajal imestati, kui soe siin ikka on. Ja tegemist pole vähe reisinud inimestega...

Aasta viimasel päeval olime me emaga köögitoimkonnas ja õhtuks valmis suur suupistete valik. No natuke pingutasin üle ka, aga samas pea kõik said söödud. Kui mitte sel õhtul, siis kahe järgneva päeva jooksul küll. Täitsa vahva oli plätserdada, aga ei, igapäevaselt ma küll sedavõrd hoolega kokata ei jaksaks.

Meil polnud õrna aimugi, kas ja mida siinsed telekanalid pakuvad, nii et vaatasime üle interneti ETV aastalõpuprogrammi. Vahelduva eduga nägime täitsa hästi, siis jälle halvemini. Sekka tirisime katki Christmas crackereid, kust lendas välja kleepse ja nalju ja veidraid kroone. Eesti aastavahetuse eel sai ka presidenti kuulatud ja seejärel klaase kõlistatud ning muidugi nägime me ära, kuidas peaminister oma esimesed eurod rahaautomaadist kätte sai. Ahjaa, keegi UFO oli ka Tallinnas lendlemas... veider lugu.

Kui siin 2011 kohale jõudis, polnud meil ühtegi kella, millelt sekundeid lugeda. Aga ühtäkki hakkasid paugud õues kostma. Ju ta siis tuligi. See uus aasta. Ikka parem ja rõõmsam ja põnevam ja... Olime kogu kambaga rõdul ja vaatasime, kuidas kusagil Floriana kandis ilutulestikuga möllu tehti. Samal ajal undasid kusagil laevad. Arvatavasti Grand Harbouri juures. Ka RaR ootas paugud ära, mis sest et väsimus kallale tikkus. RiR muidugi magas õndsat und. Lõpuks saabus vaikus, veel korra põrutati rakette taevasse meie vastaskaldal, kuid siis uinus kogu saareriik. Ja meiegi.