Koolijuttu

Märkamatult on aeg nii kaugel, et esmaspäeval algas koolis uus trimester. Vahepeal oli kolm nädalat pausi koos jõulude ja aastavahetusega. Rõõm on näha, et RaR läheb endiselt hea tujuga kooli. Esmaspäeval ärkas ta meist varem ja sättis enda koolikotti joogipudeli ning söögikarbi valmis. Seejärel otsis välja kausi ja krõbinad ja jogurti, et asuda hommikust sööma. Väike agar koolipoiss. Iga päev on ta koolist tulnud suure naeratusega ja kui eelmisel aastal viis ta alati ise tõukeratta parkima, siis nüüd jookseb ta esimajoones teistega suhtlema. Tõukekas jääb õpetajate kantseldada.

Hästi vahva on see, et lapsel on koolis tekkinud oma sõbrad. Selle üle on mul endal vist kõige rohkem hea meel. Enamasti tundub, et sõbrustab rohkem tüdrukutega. Vähemalt jooksevad jutust läbi nimed Clara, Amy ja Sabrina. Kõige-kõige parem sõber pidi tal aga olema hoopis 4-aastaste klassis. Temagi on tüdruk ning mittekohalik, hoopis vene rahvusest.

Eelmisel aastal käisin ma natuke ka ise koolis piilumas. Eks mul oli asja ka, tegin mõned pildid nende õpitööst. Miks, no see vast selgub lähemate kuude jooksul. Igatahes oli tõeliselt meeldiv näha koolielu seestpoolt, sest muidu ma ju välisuksest kaugemale ei näe. Lapsed istusid parasjagu laudade taga ning ehitasid klotsidest asjandusi. RaR oli uskumatult vaikne ja viks koolilaps. Itsitas vaid natuke, et emme klassis liigub. Teistel lastel oli hoopis põnevam ja nemad ei tahtnud üldse kohal püsida. Kes tegi nägusid, kes piidles niisama :)

Sain võimaluse ka RaRi õpetajaga paar sõna vahetada. Poissi kiitis ta väga, et "very clever" ja "he understands everything!". Muusika iga ema kõrvadele. Eks ma ju tean, et ta on nutikas poiss, aga kõik see teises keeles koolis käimine ja muu... natuke ju ikka muretsen ka. Tundub, et ta saab suurepäraselt hakkama ja sõnu tuleb iga päevaga.

Jõulude aegu oli lastel kooliski mitmeid tegevusi. Heategevusest ma vist olen juba rääkinud... RaR sorteeris meie müntidest alati 50-sendised välja, sest need olid koolinotsu söögiks. Lisaks heategevuskampaaniale käisid lapsed pealinnas Vallettas jõulumaal. Mis seal täpselt oli, ma ei teagi. RaR'le meeldis, kuigi ta oli pettunud, et nad Malta bussiga sinna ei sõitnud. Jõulumaal oli ka jõulutaat, kellega lapsed said pilti teha. Teised tegidki, aga meie poiss ei lasknud end pildile meelitada. Ta on natuke emmesse ja eriti ei soovi piltidel figureerida. Koolikaaslased said hiljem pildi endale, meile jäid vaid tühjad pihud :)

Viimasel koolipäeval oli lastel jõulupidu. Koolivormid polnud vajalikud ning söökigi ei pidanud kaasa panema. Lubati jõuluvana tulekut ja kingituste saamist. Pärast RaR rääkis, et tema jõuluvana ei näinud, hoopis tädi käis kotiga ringi ja andis kingitusi. Kingituseks oli tulnukamuna, mis on muidugi suhteliselt veider asjandus ühele 3-aastasele. Seni pole ta veel selle vastu suurt huvi tundnud. Süüa vist siiski nad midagi said, krõbinaid ja küpsist ja kommi. Muus osas jättis kogu jõulupidu lapse jutu järgi mulle äärmiselt kummalise mulje. Ei jälgegi kodumaiste lasteaedade mõnusatest pidudest koos laulu ja tantsuga.

Mis aga oli väga armas... RaR'i õpetaja andis lastele veel eraldi kingid ja jõulukaardi. See oli minu jaoks tõeliselt ootamatu, sest jõulupeo jaoks koguti raha, aga õpetaja kingist ei teadnud ma midagi. Kingiks oli väike tahvel koos inglise tähtedega ja pildikestega. Saab iga tähega algava pildi välja otsida ja sõnagi kokku veerida. RaR'i õpetaja tundub üldse väga sõbralik ja soe inimene olevat. Mul on hea meel, et ta minu lapse eest hoolitseb :)