Suhtlemistund

Üks esimesi asju, mida Maltal kohalikega suheldes vaja on, on sõna "oo(l)raijt". Jah, "oo(l)raijt", mitte "alright".

Käid mööda tuttavatest ja kuuled: "Hello! Oolraijt?"
Sellele vastatakse: "Oolraijt!"

Või: "Hi! How are you?!" - "Oolraijt!" (ja ei mingit "I'm fine"... ikka ja alati "oolraijt!")

Oolraijdiga tervitab meid iga päev Kollane Onu, oolraitji kuuleb siinsetel tänavatel ja beebikoolis, oolraijt on igalpool.

Oolraijt?!

Health Day & väänatud jalg

Paar nädalat tagasi laupäeval sõitsime me kogu kambaga Vallettasse. Eesmärgiks poodidele tiir peale teha. See osa õnnestus meil kenasti. Kui me ühele peatänavatest keerasime, leidsime me eest oodatust suurema hulga rahvast ning lava etendusega. Jäime vaatama. Tol päeval oli nimelt "Your Health - We Care" Open Day.

Etendus lõppes pea kohe, aga toimus muudki peale naljaka maltakeelse show. Näiteks kontrolliti inimestel vererõhku ning veresuhkru taset, viidi läbi rinnauuringuid. Osa võis võtta ka vabaõhutreeningust ja koos teistega zumbatada või hoopis siseruumides treenida.

Meie aga vaatasime hoopis päästeoperatsiooni. Naelapea pihta, sest RaR on viimasel ajal palju küsinud, et mida politseinikud, tuletõrjujad ja kiirabionud teevad. Miks nad seda teevad ja millal ja kuidas. See demonstratsioonesinemine andis lapsele ehk mõned vastused, kuigi kindlsati on meil see teema veel jätkuvalt üleval.

Demonstratsioonesinemisel näidati autoõnnetuse korral tegutsemist. Kohale tuli vilkurite huilates tuletõrje ja kiirabi. Tuletõrjujad asusid autol katust maha lõikama, kiirabiarstid paigaldasid autos olnud mehele ja naisele kaelatugesid. Kui katus maas, tõsteti inimesed ettevaatlikuld kanderaamidele ning viidi autosse. Juba kiirabiauto voodi nägemine ja sellega tegutsemine oli lapsele huvitav, rääkimata kõigest muust. Lõpuks, kui inimesed turvaliselt kiirabiautos ja päästmine kordaläinuks loetud, jäi autost järele vaid nässakas.

Kui autol katus pealt tõsteti, tekkis äkki kõikjale väga palju objektiive. Katust tõsteti nii kiiresti, et isegi teravus läks valesse kohta :)

Päevast võttis osa ka Malta tervishoiuminister Joe Cassar, keda meiegi nägime. Kui me demonstratsiooni ootama asusime, siis kaks kohalikku meest seletasid meile, mis toimuma hakkab. Õigemini seletasid Ahtile, sest kui ma hiljem üksi lapsega sinna jäin, siis nende jutuvada katkes. Kui tervishoiuminister meist möödus oli meeste kommentaar selline: "This was the health minister. He said alright, I said alright. But we are not alright!"

Muide, kohustuslik söögiputka töötas ka tervisepäeval. Kuid seekord ei olnud seal müügil rohkelt rasvaseid asju, vaid puuviljad-juurviljad. Ju sooviti ka maltakate toidulauda tervislikumaks muuta :)

Health Day draws people to Health Ministry

* * * * * * * * * * * * * * * *

Selle teema lõpetuseks sobib ideaalselt minu väänatud jala lugu. Minuga ju ikka juhtub. Mina olen see, kes meie peres nõusid lõhub, kes kõikvõimalikud voodinurgad ja ukselingid üles leiab ja end ära lööb, kes kindlasti tee peal komistab ja... noh saate aru küll. Läksin nimelt eile rõõmsalt Pointi. Hakkasin teed ületama ja ma ei tea, kas ma ei hinnanud õigesti äärekivi kõrgust või oli seal teine aste veel, aga prantsatasin teele istuli. Jalg jäi risti minu alla. Esimese hooga mõtlesin, et sinna ma jään, kuid ei, jõudsin poodi ja koju tagasigi.

Täna olen ma diivanikaunistus. Jalg on pahkluust turses ja valulik. Toetuda saan, kuid liigun longates. Tundub, et rohke puhkus ja soojas hoidmine on hästi mõjunud, sest valu annab tasapisi järele. Tagataskus on endiselt varuks ka teadmine, et kui vaja, suundnud esmaabisse röntgenit nõudma. Ehk ei lähe vaja...

It's raining, it's pouring

Sajab! Hommikul ärkasin ja mõtlesin, et mis müra see on. Järgmisel hetkel tuli juba meelde, et sedasi kostub vihm meie magamistoa aknakese taga. Ikka kolks-kolks-kolks ja kolks-kolks-kolks. Nüüd, mitu tundi hiljem, on kolksud endiselt alles ja taevas ühtlaselt hall. Ei paista täna päikest, ei lõpe see vihm.

Jahe aeg on. Mul oli eile esimest korda kodus tõesti külm. Panin kolm paari sokke jalga ja ronisin teki alla. Et natukenegi sooja saada. Nagu kiuste sai meil esmaspäeval gaas otsa ja eilse päeva elasime konditsioneeri toel. Tänasest on uus gaasiballoon ka abiks.

Ilmateade ei ole mitte mingitki pidi rõõmustav. Homseks 80% sadu ja äike, edasi natuke kuiva ka. Temperatuurid öösel 10 plusskraadi ja päeval kuni 16. Merevesi on muide ka 16 kraadi, tahab keegi ujuda?

Peaks koju nartsisse ostma, tuleks kevadist meeleolu. Nägin neid müügil laupäeval. Suure auto peal rohkelt lilli. Nartsissid- tulbid on kui kevadekuulutajad, mis sest et tegelikult on õige soojuseni veel vähemalt kuu-poolteist kannatada.

Tegelikult tahtsin ma ühte amfiibbussi ka näidata. Sõitis teine meie lähedalt mööda natuke peale jõule. Selline ilus ja kollane nagu siinsed bussid ikka, aga veidra kujuga. Varsti selgus, et see buss oskab ujuda. Tegi tiiru vees ja ronis siin sillakese juures maale tagasi. Mulle vist meeldiks küll sellisega sõita. Näiteks kõrvalsaarele. Ei mingit praami ootamist ega midagi, otse vette ja Gozol jälle veest välja.

Lähikuude peamised sündmused

Kohe-kohe, kui pilte jälle üle vaadatud saan, teen uusi postitusi teistel teemadel... Praegu aga infot neile, kel on mõttes olnud siia tulla. Lähikuudel on paar suuremat ja tähtsamat sündmust, millest kindlasti tasub osa võtta. Ehk tuleks just selleks ajaks lennupileteid vaadata? :)

* 4.-8.märts - Karneval Maltal ja Gozol! Lõbus ja värviline karneval Vallettas ja Florianas kutsub kõiki kaasa elama. Lõpupaugu paneb loomulikult tulevärk!

* 17.-24. aprill - Lihavõtted! Lihavõtteaeg on rõõmuaeg, mil on vaatamist kõigile. Lisaks on sel ajal lendamine suhteliselt soodne ;)


* 29.-30. aprill - Rahvusvaheline ilutulestiku festival! Pole vist vaja öeldagi, et need tõotavad tulla kaks väga kärarikkat päeva. Kindlasti "must", kui sel ajal Maltal ollakse ;)


Lisaks on tulemas veel palju-palju erinevaid väiksemaid üritusi alustades kirikute festadest ja lõpetades erinevate festivalidega. Näiteks piimafestival Gharguris, aiafestival Attardis ja Balzanis, maasikalaat Mgarris. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi...

Seega - Merhba! Tere tulemast Maltale :)

Taas sushilainel

Mulle nii meeldib, kui siia pisikesse saareriiki kaasmaalasi satub. No selliseid, kes siin pidevalt ei käi ega pesitse. Selliseid, kellega saab välja kohvile minna ja niisama Maltast ja Eestist mõtteid vahetada. Tõeliselt mõnus! Just sedasorti kaasmaalased sel nädalal siia sattusidki :)

Ega nad niisama tulnudki, ikka töö asjus. Aga suur oli minu rõõm, et tähtsa töö kõrvalt jäi neil aega ka maha istuda ja head-paremat nautida. Kolmapäeval käisime sushitamas ja muljetasime maast ning ilmast. Maast vist väheke rohkem, aga ega tea ka. Peale sushit tutvustasin neile natuke Sliemat ja näitasin üle vee paistvat Vallettat. Sinna juurde posu soovitusi, et kus tasub poes käia ja kus midagi leida võib. Või kuhu tasuks neil oma vabal laupäevasel päeval minna. Õhtu lõpetas Gziras suur tükki kooki ja kohvitassid.

Eks nad ise käisid ikka saarel ringi ka. Jõudsid Mostasse sööma ja tuuritasid öisel Maltal. Külastasid ka kõrvalsaart, mis nüüd kuulu järgi sügavaima mulje jättis. Aga ka Mdina sai neil nähtud ja tänasesse päeva mahtus nii Valletta kui Sliema.

Tundub, et meeldis! Ja mulle meeldis niisamuti :) Tore oli kohtuda ja kes teab, ehk ei jäägi see kohtumine viimaseks! :)

Pühade kokkuvõte

21. jaanuar on ju igati sobilik hetk võtmaks kokku detsembrilõpu pühadeaega. No ei olnud kuidagi siiani õiget tuju ja kui oligi, siis ei lipanud sulg. Paha siga, mitu viga... või kuidas see käis. Aga kirja peaks ometi panema. Kasvõi selle, kui palju ma kokkasin! :D

Jõulud veetsime mõnusalt oma pere ringis ja just jõululaupäeval nagu harjunud oleme. Ikka nii nagu alati, et kõigepealt söök, siis kinkide avamine ja lõpetuseks magustoit. Menüü olin ma ette ära planeerinud ja suuresti ka poest õige kraami välja otsinud. 24. detsembri hommikuks jäid vaid juurikad-puurikad ja sealihakamakas. Neid ongi parem kodu lähedalt pisikestest kohtadest hankida. Ostud ostetud ja suur tegemine võis alata. Mässasin juustukeerusid teha ja trühvleid vormida ja vahepeal pistsin notsutüki ka ahju... Ikka Eesti värk, sealiha, ahjukartul ja isegi purgitäie praekapsast olin ma kodumaalt kaasa varunud. Nagu päris!

Kingituste kallale kibeles muidugi kõige rohkem RaR, kes pakiposu peale lõunaund kuuse alt avastas. Aga tubli laps pidas kenasti õige ajani siiski vastu... no hea küll, käis natuke ja näitas meile ära, millised pakid just temale mõeldud on. Hiljem, kui päris kinkide jagamiseks läks, tegeleski just RaR selle auväärse ülesandega. Tal meie nimede kirjapildid kenasti selged ja töö läks suhteliselt ladusalt. Vahepeal pidi vaid kinke lahti tegema, sest põnev oli ju ka...

Õhtul, kui poisid juba magasin, istusin ma diivanil ja jälgisin tuledes vilkuvaid kirikuid. Jah, siinmail on ju pühad hoopis teistmoodi. Aga me oleme ikkagi eestlased ja teeme omamoodi. Vähemalt seekord.

Aastavahetuseks tulid meile külla minu vanemad. Natuke oli küünte närimist ja lendude jälgimist, sest lisaks Eestis möllavale lumeuputusele, oli neil oht Londonis lennust maha jääda. Õnneks sujus kõik kenasti ja 31. detsembri esimestel tundidel maandusid nad Maltal. Soojal Maltal :) Kogu ülejäänud külaskäigu ajal imestati, kui soe siin ikka on. Ja tegemist pole vähe reisinud inimestega...

Aasta viimasel päeval olime me emaga köögitoimkonnas ja õhtuks valmis suur suupistete valik. No natuke pingutasin üle ka, aga samas pea kõik said söödud. Kui mitte sel õhtul, siis kahe järgneva päeva jooksul küll. Täitsa vahva oli plätserdada, aga ei, igapäevaselt ma küll sedavõrd hoolega kokata ei jaksaks.

Meil polnud õrna aimugi, kas ja mida siinsed telekanalid pakuvad, nii et vaatasime üle interneti ETV aastalõpuprogrammi. Vahelduva eduga nägime täitsa hästi, siis jälle halvemini. Sekka tirisime katki Christmas crackereid, kust lendas välja kleepse ja nalju ja veidraid kroone. Eesti aastavahetuse eel sai ka presidenti kuulatud ja seejärel klaase kõlistatud ning muidugi nägime me ära, kuidas peaminister oma esimesed eurod rahaautomaadist kätte sai. Ahjaa, keegi UFO oli ka Tallinnas lendlemas... veider lugu.

Kui siin 2011 kohale jõudis, polnud meil ühtegi kella, millelt sekundeid lugeda. Aga ühtäkki hakkasid paugud õues kostma. Ju ta siis tuligi. See uus aasta. Ikka parem ja rõõmsam ja põnevam ja... Olime kogu kambaga rõdul ja vaatasime, kuidas kusagil Floriana kandis ilutulestikuga möllu tehti. Samal ajal undasid kusagil laevad. Arvatavasti Grand Harbouri juures. Ka RaR ootas paugud ära, mis sest et väsimus kallale tikkus. RiR muidugi magas õndsat und. Lõpuks saabus vaikus, veel korra põrutati rakette taevasse meie vastaskaldal, kuid siis uinus kogu saareriik. Ja meiegi.

Reisikalender

Seiklen siin hoolega mööda lennufirmasid ja reisifirmasid. Silma jäi aga see, et sel aastal on kavas Malta puhkusepaketid 1.-15.10. Nii et kes tahab siiakanti veel päikest nautima tulla, siis hoidke silmi kõrvu lahti ja mõelge :)

Tea, kas kevadisi siis ei toimugi... ei kohanud ühtki pakkumist...

Postimees vs Times of Malta

Otsisin täna uudishimust, mida ühe või teise riigi leheportaalid Eestist/Maltast kirjutavad. Kasutasin otsingus riigi nime ja tulemused said sellised nagu näha allpool. Need on selleaastased artiklid, kus üht või teist riiki mainitud on. Nagu arvata võis, on Eesti eurotsooniga liitumine üks peamised teemasid, millega välismeediasse jõuda.


Postimees Maltast:
* Aasta 2010 popim naisartist on Mia - «On olnud väga edukas aasta,» tõdeb Mia ,«arvestades, et septembris nägi ilmavalgust minu esiklugu, on olnud mitmeid esinemisi Eestimaa eri paikades. Lisaks Maltal ja Marokos."
* Ilmar Pihlak: olemas on võimalus ohutumalt liigelda - Liiklusohutuse objektiivsel hindamisel kasutatakse kas hukkunute arvu ühe miljoni elaniku või 10 000 mootorsõiduki kohta. Esimese näitaja alusel olid 2009. aasta edukaimad Rootsi, Suurbritannia, Holland, Norra, Saksamaa, Malta, Iirimaa, Soome, Taani ja Hispaania, kus miljoni elaniku kohta hukkus 37–60 inimest.
* Jaemüügi kasv Eestis ELi esikolmikus - Võrreldes oktoobriga langes jaemüük Portugalis, Leedus ja Belgias vastavalt 4,2, 1,9 ja 1,5 protsendi võrra. Tõusis jaemüük Maltal, Prantsusmaal ja Eestis vastavalt 5,5, 0,9 ja 0,7 protsenti.
* Euro peatehnik - Eestile oli muidugi tugevalt abiks, et kogu eurole ülemineku tegevuskava on eelnevalt välja mõeldud ja läbi katsetatud mitmes teises riigis ning enamiku põhipunkte sai lihtsalt lõigata ja kleepida. Nii kalkulaatorid, müntide stardipaketid, ausa hinnastamise lepe kui paljud muud elemendid on toiminud samal viisil Sloveenias, Maltal, Küprosel ja mujal.
* Eesti tööstustoodangu kasv oli novembris Euroopa suurimate seas - Tööstustoodang langes samal perioodil Maltal (3,2 protsenti), Leedus (2) ja Kreekas (1,5).
* Hiina eitab süüd Renault' skandaalis - Vastavalt Renault' oma uurimistele tehti maksed Shanghai ja Malta kontode kaudu isikutele Šveitsis ja Liechtensteinis
* Pomerants arutas Maltal Euroopa Varjupaiga Tugiameti loomist - Neljapäeval ja reedel, 13. ja 14. jaanuaril jätkus siseminister Marko Pomerantsi välisvisiit Maltal, kus põhitähelepanu koondus Euroopa Varjupaiga Tugiameti ülesehitamisele ja IT agentuuri loomisega seonduvatele teemadele.


Times of Malta Eestist:
* Press digest - The following are the top stories in the Maltese and overseas press today: Baltic Times leads with Estonia welcoming the new year with fireworks to mark the country's formal adoption of the European single currency, becoming the 17th state to use the euro in a switch from the kroon. The Prime Minister was the first to take euros out of a specially-installed cash machine outside a theatre where a ball had been held to celebrate the switchover and the new year.
* Estonia to enter new era with adoption of the euro - Estonia geared up yesterday for historic New Year’s festivities as the tiny country today becomes the first former Soviet republic to adopt the euro, a symbolic boost for the currency tarnished by the worst crisis in its 12-year history.
* Estonia joins eurozone - The Baltic state of Estonia early yesterday became the 17th European Union member to adopt the joint European currency, the euro.
* 2010: Year of recovery that brings hope - As it happens, Estonia’s entry into the eurozone this week is symbolic if only because it bolsters somewhat the shaken confidence and reassures that the euro is here to stay. Cause for jubilation for us? Definitely not. But there is good reason for cautious optimism.
* Marrakech tops BAs must-visit destinations - British Airways, which begins services to the Moroccan resort on March 28, has placed Marrakech at the forefront of its must-visit list. The others include Ireland which is expected to offer good deals to tourists to help ease the country’s economic woes. The other top tips are Tallinn in Estonia, Greece, and the Cape Verde Islands off Africa.
* Malta sees steepest EU rise in retail trade - Malta saw by far the steepest rise in retail trade in the EU in November when compared to October, Eurostat figures issued today show. Total retail trade fell in nine countries and rose in eight. The largest decreases were observed in Portugal (-4.2%), Lithuania (-1.9%) and Belgium (-1.5%), and the highest increases in Malta (+5.5%), France (+0.9%) and Estonia (+0.7%). Among the Member States for which data are available, total retail trade rose in twelve and fell in five. The highest increases were observed in Poland (+11.8%), Latvia (+8.1%) and Estonia (+7.5%), and the largest decreases in Romania (-8.9%), Bulgaria (-5.2%) and Portugal (-4.7%).
* Estonia eye France match to set record - Estonia aim to set up a match with France to cap their drive to become the first ever team to have played all 52 fellow European footballing nations. France became the final missing card from Estonia’s pack after the Baltic team found themselves facing their only other remaining opponents, Serbia, in the qualifying campaign for Euro 2012.
* Eurozone annual inflation up to 2.2 per cent - Eurozone annual inflation was 2.2 per cent in December 2010, up from 1.9 per cent in November, according to Eurostat, the statistical office of the European Union. In December 2010, the lowest annual rates throughout the EU were observed in Slovakia (1.3 per cent), the Netherlands (1.8 per cent), Germany and Cyprus (both 1.9 per cent), and the highest in Romania (7.9 per cent), Estonia (5.4 per cent) and Greece (5.2 per cent). Compared with November 2010, annual inflation rose in all 25 member states for which data are available.
* Inflation rising again, exports up - In December, Malta saw its inflation climb by 0.6 per cent over November, twice the increase registered in the euro area. Only Estonia (5.4 per cent) and Greece (5.2 per cent) saw a higher inflation rate than Malta last month.
* Fire sculptures championship at European Capital of Culture - Tallin is hosting the 1st World Fire Sculpture Championship, welcoming fire sculpture masters from South-Korea, Switzerland, Norway, Finland, Sweden, France, Mexico, the USA, Russia, Lithuania, Latvia and Estonia.

Ħal-Saflieni Hypogeum

Vanematega jagatud seikluste kirjeldamist alustan ma ühest viimasest kogemusest - Hypogeumist. Põhjus väga lihtne - mul pole sellest pilte. Seal ei tohi pilte teha! Aga elamus ise oli ise suurepärane ja soovitan kohe alguses kõigile, et võtke ette, planeerige ja käige ära. Hypogeumiga on nimelt selline lugu, et sinna nö tänavalt sisse astuda ei saa. Piletid tuleb ette osta (siit). Sisse lastakse 80 inimest päevas ja mitte rohkem, et säilitada paiga mikrokliimat. Enamasti tuleb piletite ostmisega tegeleda mitu kuud varem, sest tung on suur ja suvisel perioodil liigub Maltal tohututes arvudes turiste. Ja lisaks - alla 6-aastaseid Hypogeumi tervislikel põhjustel ei lubata.

Hypogeum avastati aastal 1902, kui selle kohal paiknevatel majadel vihmaveehoidlat ehitati. Hypoegum on maa-alune tempel, mis koosneb kolmest tasandist. Kõrgeim neist ehitati ajavahemikus 3600-3300 eKr; keskmine aastail 3300-3000 eKr ja kõige madalam 3150-2500 eKr. Hypogeumis on hallid, kambrid, läbikäigud, kõik kivist välja taotud. Kogu kompleksi pindala on 500m² ja kõige sügavam kamber asub 10,6 meetrit teepinnast allpool. Hypogeum on oma unikaalsuses lisatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Umbes tunniajast ekskursiooni alustati lühitutvustavate tahvlite ning näitusega, millele järgnes filmijupp Hypogeumi ajaloost. Näituseruumis võib vaadata Hypogeumist leitud asju. Suur osa leidudest on Vallettas arheoloogiamuuseumis, kuid natuke jäeti ka Hypogeumi. Samuti on näha koopia kujust nimega The Sleeping Lady.

Peale filmi lubati meid Hypogeumi vaatlema minna. Kõigile külastajatele jagatakse audiogiidid ning vastavalt parasjagu jutuks olevale ruumile näidatakse õiges kohas valgust. Muidu on kogu Hypogeum pime... ja niiske.

Kõigepealt juhatakse külastajad kõrgeimale tasandile, kus paikneb mitu kambrikest. Kunagi kasutati neid matmispaigana ja sealt leitud luude arvu järgi võib eeldada, et sinna maeti umbes 7000 inimest. Ühes kambrikeses on säilmed senini alles.

Põnevaim tasand on aga keskmine. Just sellel tasandil võib näha uskumatuid kambreid, mille tegemist ettegi ei kujuta. Mitmel juhul on kogu tuba välja voolitud ühest kivimürakast jättes mulje nagu oleks tegemist mitme erineva kiviga. Kuidas tol ammusel ajal seda tehti ja kuidas tulemus sedavõrd puhas ja sile olla saab, ma tõesti ei tea. Hypogeumist pole leitud metallist tööriistu, nii et eeldatavasti kasutati ehitusel loomade sarvi ja muud säärast. Need inimesed oskasid imelise osavusega ära kasutada kivi naturaalseid omadusi.

Madalaimalt tasandilt luid ei leitud, vaid vett. Seetõttu arvatakse, et seda kasutati peamiselt hoiustamise eesmärgil.

Ekskursioon möödub kiiresti, mis sest et ajaliselt on tegu päris pika käiguga. Kogu info on sedavõrd huvitav, et pole aega muule mõeldagi. Jääb üle vaid imestada ja ahhetada, et kuidas ometi selline koht olemas on. Müstiliselt suurepärane elamus igal juhul. Üks minupoolsetest suurtest soovitustest inimestele, kes Maltale tulla plaanivad.

Info ja pildid - Heritage Malta ja Bradshaw Foundation

Pisemaga beebikoolis

Uuel aastal uued tuuled. Nüüd on meie majas kaks koolipoissi, sest hakkasime pisemaga käima beebikoolis BabySensory, mida viib läbi alati naeratav Claire :) BabySensory kohta kuulsin ma kaasmaalasest Jaanikalt, kes oma tütrega seal alates sügisest käinud on. Nüüd saame koos käia :) Kuigi täna käisin ma siiski veel üksi...

Minu põhiline mure seoses beebikooliga oli kohale jõudmine ning hilisem äratulek. Kuna ma tavaliselt käin 12:30 suuremal lapsel järel, siis selleks ajaks pidin ideaalis tagasi olema. Kohale jõudsin ma kenasti. Astusin 1,5h enne uksest välja, et eksimisruumi ka jätta. Buss Vallettasse tuli kohe ja sealt edasi järgmine buss Balzani samamoodi. Nii olin ma 40 minutit enne tundi õiges linnas kohal. Sain eile Jaanikalt täpse juhendi, kuidas õige uks üles leida, aga ikka jäin ekslema, sest uksel ei olnud veel silti! :)

Tasapisi kogunes teisigi lapsi ja emmesid. Kuna me võtame osa mix-age gruppist, siis on RiR seal üks suuremaid. Kõige noorem oli vist 6-kuune ja natuke peale. Oli poisse ja tüdrukuid, pisemaid ja suuremaid, kohalikke ja mittekohalikke. RiR vaatas suurte silmadega ja proovis lastega tutvust sobitada. Tore, et tal ka nüüd omaealistega suhtlemiseks võimalus on!

Tund ise sisaldas tervitust, laulumänge, tupsuteatrit, natuke võimlemist, mängimist ja kõike muud säärast. RiR oli tegevuste ajal musterlaps. Tegi kaasa, vaatas ja uuris. Ilmselgelt talle meeldis, eriti, kui juhtumisi muusika mängis. Tegevuste vahepeal proovis ta muidugi putku pista, sest uks oli meelitavalt lahti ja ukse taga trepp...

Tagasisõit oli ... hmm... keerulisem :D Kõigepealt polnud ma kindel, kus asub õige bussipeatus, sest teisel pool teed seda polnud. Küsisin teiste käest, näidati sama peatust, kus ma enne bussist väljunud olin. Seisin nõutult teenurgal ja jälgisin iga suunda, et kui buss tuleb, siis hüppan lihtsalt ette. Umbes nii juhtuski. Vedas! Buss läks täiesti õiges suunas ja vahepeal lootusetuna näiv mõte suuremale järele jõuda, tundus taas võimalikuna. Msidas istusin teise bussi, mis oli puupüsti täis. Õnneks ikka antakse lapsega istet... RiR juba magas ka mul süles. Gzirasse jõudes tuli juba RaR issiga, kes ise lapse koolist ära tõi.

Selline seiklusrikas hommikupoolik. Järgmine nädal uuesti, aga siis juba koos kaaslastega! :)

Koolijuttu

Märkamatult on aeg nii kaugel, et esmaspäeval algas koolis uus trimester. Vahepeal oli kolm nädalat pausi koos jõulude ja aastavahetusega. Rõõm on näha, et RaR läheb endiselt hea tujuga kooli. Esmaspäeval ärkas ta meist varem ja sättis enda koolikotti joogipudeli ning söögikarbi valmis. Seejärel otsis välja kausi ja krõbinad ja jogurti, et asuda hommikust sööma. Väike agar koolipoiss. Iga päev on ta koolist tulnud suure naeratusega ja kui eelmisel aastal viis ta alati ise tõukeratta parkima, siis nüüd jookseb ta esimajoones teistega suhtlema. Tõukekas jääb õpetajate kantseldada.

Hästi vahva on see, et lapsel on koolis tekkinud oma sõbrad. Selle üle on mul endal vist kõige rohkem hea meel. Enamasti tundub, et sõbrustab rohkem tüdrukutega. Vähemalt jooksevad jutust läbi nimed Clara, Amy ja Sabrina. Kõige-kõige parem sõber pidi tal aga olema hoopis 4-aastaste klassis. Temagi on tüdruk ning mittekohalik, hoopis vene rahvusest.

Eelmisel aastal käisin ma natuke ka ise koolis piilumas. Eks mul oli asja ka, tegin mõned pildid nende õpitööst. Miks, no see vast selgub lähemate kuude jooksul. Igatahes oli tõeliselt meeldiv näha koolielu seestpoolt, sest muidu ma ju välisuksest kaugemale ei näe. Lapsed istusid parasjagu laudade taga ning ehitasid klotsidest asjandusi. RaR oli uskumatult vaikne ja viks koolilaps. Itsitas vaid natuke, et emme klassis liigub. Teistel lastel oli hoopis põnevam ja nemad ei tahtnud üldse kohal püsida. Kes tegi nägusid, kes piidles niisama :)

Sain võimaluse ka RaRi õpetajaga paar sõna vahetada. Poissi kiitis ta väga, et "very clever" ja "he understands everything!". Muusika iga ema kõrvadele. Eks ma ju tean, et ta on nutikas poiss, aga kõik see teises keeles koolis käimine ja muu... natuke ju ikka muretsen ka. Tundub, et ta saab suurepäraselt hakkama ja sõnu tuleb iga päevaga.

Jõulude aegu oli lastel kooliski mitmeid tegevusi. Heategevusest ma vist olen juba rääkinud... RaR sorteeris meie müntidest alati 50-sendised välja, sest need olid koolinotsu söögiks. Lisaks heategevuskampaaniale käisid lapsed pealinnas Vallettas jõulumaal. Mis seal täpselt oli, ma ei teagi. RaR'le meeldis, kuigi ta oli pettunud, et nad Malta bussiga sinna ei sõitnud. Jõulumaal oli ka jõulutaat, kellega lapsed said pilti teha. Teised tegidki, aga meie poiss ei lasknud end pildile meelitada. Ta on natuke emmesse ja eriti ei soovi piltidel figureerida. Koolikaaslased said hiljem pildi endale, meile jäid vaid tühjad pihud :)

Viimasel koolipäeval oli lastel jõulupidu. Koolivormid polnud vajalikud ning söökigi ei pidanud kaasa panema. Lubati jõuluvana tulekut ja kingituste saamist. Pärast RaR rääkis, et tema jõuluvana ei näinud, hoopis tädi käis kotiga ringi ja andis kingitusi. Kingituseks oli tulnukamuna, mis on muidugi suhteliselt veider asjandus ühele 3-aastasele. Seni pole ta veel selle vastu suurt huvi tundnud. Süüa vist siiski nad midagi said, krõbinaid ja küpsist ja kommi. Muus osas jättis kogu jõulupidu lapse jutu järgi mulle äärmiselt kummalise mulje. Ei jälgegi kodumaiste lasteaedade mõnusatest pidudest koos laulu ja tantsuga.

Mis aga oli väga armas... RaR'i õpetaja andis lastele veel eraldi kingid ja jõulukaardi. See oli minu jaoks tõeliselt ootamatu, sest jõulupeo jaoks koguti raha, aga õpetaja kingist ei teadnud ma midagi. Kingiks oli väike tahvel koos inglise tähtedega ja pildikestega. Saab iga tähega algava pildi välja otsida ja sõnagi kokku veerida. RaR'i õpetaja tundub üldse väga sõbralik ja soe inimene olevat. Mul on hea meel, et ta minu lapse eest hoolitseb :)

The best apple pies in the world

Olen juba korra siin rääkinud maltakate pastizzidest ja neid müüvatest pastizzeriatest. Üks selline kohake on meil siin kohe lähedal. Mõnikümmend sammu uksest vast tuleb ära. Just sealt avastasid vanemad õunapirukad. Pealtnäha tavalised, aga seest maitsvad. Mõlemad kiitsid, et nii häid pole nad varem saanud. Tõesti oli hea :) Sestpeale söödi neid ampsusid hommikuks ja õhtuks ja hea isu korral lõunakski. Koju Eestissegi võeti kaasa ja täna hommikul said need kuulsad pirukad otsa. Ostsin neid pühapäeval endale ka kolm tükki... ja istusin rõdul päikese käes meenutades vanematega siin veedetud päevi. "The best apple pies in the world!" - "Yes!" :)

Söökidega oli meil muidki huvitavaid kogemusi. Eks Maltal on nagu igas teiseski riigis - mõnikord veab, mõnikord veab viltu. Näiteks sööma minnes teeninduse kvaliteet võib kord olla suurepärane, siis jälle täiesti nigel. Kui me 1. jaanuaril Vallettas käisime, siis meid teenindav noorhärra oli vist küll pikalt peo peal olnud. Igatahes paistis ta väheke loppis olemisega... aga mis sa hing ikka teed, kui selja taga aastavahetus ja uue aasta esimesel päeval tuleb tööl olla. Õnneks oli ka häid teenindusi siiski piisavalt.

Omaette hasardiks muutus supi söömine. Väljas süües on menüüs kaks suurt alajaotust - pasta ja pizza, ning ridamisi väiksemaid nagu salatid ja pearoad ja muu pudi-padi. Suppe väga pole. Heal juhul võib leida "soup of the day", millega tähistatakse tavalist köögiviljasuppi. Supihasart tekkis toosama kord seal Vallettas aasta esimesel päeval, kui ema endale suppi tellis. Ootasime-ootasime, muud söögid ammu käes, aga suppi ei tulnud. Mitu korda küsisime, kuni lõpuks selgus, et otsas on. Sama saatus tabas meid järgmisel päeval juba teises linnas. Supineedus :) Siiski-siiski oli ka kohti, kus supp veel otsas polnudki ja supisoovid said rahuldatud.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Times of Malta teatas täna, et Malta on parim koht elamiseks. Sedasi selgunud International Living Magazine edetabelis. Tõsi ta on, kliima suhtes on tõesti Malta ja Zimbabwe kahekesi saanud 100 punkti. Sealt edasi tegigi kohalik portaal omad järeldused. Kui aga ILM edetabelit vaadata, siis tegelikkuses on üldskooris liider USA (86p) ja järgnevad Uus-Meremaa ning Malta (76p). Eesti leiame juba kaugemalt (69p).

Tegelikult polegi ju suurt vahet, kas esimene või teine-kolmas. Pudrumägesid ja piimajõgesid pole kusagil... Muus osas oleneb juba inimestest endist, kui roheline see muru ikkagi on. Aga kui otsida endale vanaduspõlveks sooja kohta, kuhu korterike soetada, siis Malta on hea koht alustamiseks ;)

Malta best place to live, for expatriates
Where to Find the World’s Best Quality of Life in 2011
2011 Quality of Life Index

Vaikus eetris...

... saab taas otsa. Eks ikka on sedasi, et külaliste ajal ei ole mahti midagi kirja panna. Isegi, kui selleks on aega, siis mõte pole valmis ja uitab kusagil teistel tasanditel. Nüüd aga oleme jälle neljakesi. Vanemad peaksid just neil minutitel Londoni poole lendu tõusma, et kunagi hilisõhtul lumisel kodumaal maanduda. Elamusi-arvamusi kirja panna on nii nende siinolekust kui ka varasemast ajast veel õige mitmeid. Püüan end nüüd reale saada :)

Ahjaa, ilm on ilus! Tõeliselt ilus...

Aga mis me siis tegime... Jalutasime Sliemas, jalutasime St. Julians's, jalutasime Vallettas, käisime poodides, käisime kohvikutes, sõitsime Mdinasse, sõitsime punase tuuribussiga, käisime kõrvalsaarel rohelise tuuribussiga sõitmas, külastasime Hypogeumi ja võtsime uue aasta vastu.

Täpsemalt edaspidi järgemööda :)

KJD on vist seekord kergem... teadsin, mida oodata. Hommikune head-aega läks küll napilt, sest paraku vedas äratustehnika alt. Või ei osanud mina seda õigesti kasutada. Aga aeg läheb kiiresti ja ju tulevad varsti juba uued kohtumised. Kes teab, ehk jõuab keegi veel meilegi külla :)