Olen siin blogis päris pika pausi sisse jätnud, kuid sel on ka põhjus. Kõik sai alguse pisema poja sünnipäevast, misjärel ma mõneks päevaks Eestisse põrutasin. Eestis asjad aetud, lendasin tagasi, aga mitte üksi. Minuga tulid kaasa sõbranna Kaili ja tema poeg Mirko. Kiirelt-kiirelt on nende siinoldud nädalake lõpule jõudmas ja homme hommikul võtavad nad ette tee Malta-München-Tallinn.
Oleme koos jalutanud, mänginud, kohvitanud, laevaga sõitnud, bussiga sõitnud, vaatamisväärsusi uurinud ja niisama lobisenud. Ikkagi meie esimesed külalised siin kivisel saarel :) Ometi keegi, kes reaalselt näeb, kus ja kuidas me elame. Mul on selle üle siiralt hea meel. Lähiajal, kui pildid üle vaadatud, kirjutan kindlasti meie päevadest ja seiklustest lähemalt.
Ahjaa, erakordselt armas oli meie vastu härra Ilmataat, kes kogu selleks ajaks on andnud pigem päikest ja vihma vaid korra ühel öösel. Nii said ka Kaili&Mirko hetkeks unustada, et käes on november ja sügis :)
Oleme koos jalutanud, mänginud, kohvitanud, laevaga sõitnud, bussiga sõitnud, vaatamisväärsusi uurinud ja niisama lobisenud. Ikkagi meie esimesed külalised siin kivisel saarel :) Ometi keegi, kes reaalselt näeb, kus ja kuidas me elame. Mul on selle üle siiralt hea meel. Lähiajal, kui pildid üle vaadatud, kirjutan kindlasti meie päevadest ja seiklustest lähemalt.
Ahjaa, erakordselt armas oli meie vastu härra Ilmataat, kes kogu selleks ajaks on andnud pigem päikest ja vihma vaid korra ühel öösel. Nii said ka Kaili&Mirko hetkeks unustada, et käes on november ja sügis :)
No comments:
Post a Comment