6 meest

Minu igapäevasesse teekonda kuuluvad ikka ühed ja samad rajad ja ühed ja samad näod. Ja kui juba ühest näost oled nii umbes miljon korda mööda jalutanud, siis ajapikku tuleb ka teretamine. Näiteks pojal koolis järel käies on mul kindlad inimesed, kellest ei saa "tereta" mööduda. Aga alustame algusest.

Uksest väljudes on paar maja edasi baar või pubi või söögikoht, ei teagi täpselt. Selle ees on kaks kõrgemat pukki ja lauakesed. Enamasti istub seal üks vanem meesterahvas ja naeratab mulle oma kõverat naeratust. Mees nr. 1.

Kui ma kooli poole lähen, kasutan selleks enamasti majadeäärset tänavapoolt. Varsti on tee ääres autode rentimise koht. Selline tühi garaaž, keset mida istub mees. Taas vanemat sorti. Tal on alati peas nokats, ees suured tumedad päikeseprillid, sigar hambus. Suvel kandis ikka ja jälle maikat ja lühikesi pükse, nüüd on teise kihi riideid peale visanud. Istub sedasi poollamaskledes oma toolis ja jälgib möödakäijaid. Mees nr. 2.

Nii jõuangi kooli. Kodu poole tuleme mööda promenaadi. Järgmine "tere" on lapsele väga oluline. Selleks on ühe müügiputka onu. Me kutsume teda Kollaseks Onuks, sest ta tegutseb kollases putkas ja müüb tuuribusside reise. Alguses hakkas ta meile lihtsalt lehvitama. Ajapikku on aga temal ja mu suuremal pojal välja kujunenud omamoodi sõprus. RaR tuiskab oma tõukerattal minust ette, et kiiremini Kollase Onuni jõuda. Kollasel Onul on alati aega kasvõi mõnikümmend sekundit poissi taga ajada või temaga nalja teha. Isegi, kui ma üksi liiklen, saan ikka uure naeratuse ja lehvituse osaliseks. Mees nr. 3.

Kohe varsti tuleb Punane Onu, kes müüb oma punases putkas teise bussifirma reise. Tema on oluliselt vaoshoitum, aga siiski teretab ja vahetab poisiga paar sõna. Kord, kui ta meile tee peal vastu tuli ja RaR temast rattal mööda tõukas, oli onu kurb ja mainis, et poiss isegi ei näinud teda. Mees nr. 4.

Kui tee ületatud, ootab meid ees taimi ja loomi ja ma-ei-tea-mida-veel müüv poeke. Seal on väljas puurides papagoid ja pisikeses anumas vee sees tillukesed kilpkonnad. Me peatume alati kilpkonnade juures. Alati! Poe müüja on lahke naeratuse ja halli peaga meesterahvas. Mees nr. 5.

Lõpuks, vahetult enne koju jõudmist, on tänavanurgal värsket kraami müüv auto. Sealne müüja pidi ükskord krambid saama, kui RaR suure hooga autotee poole tuiskas. Peale seda teretame tedagi. Mees nr. 6.

Et mitte ühtegi naist? Pole jah... ise ka imestan.