Sellest on nüüd omajagu aega möödas, kui me ühel pühapäeval väljasõiduks sihtkohta otsisime. Vaatasin oma Malta raamatut ja RaR oli abiks. Tema see lõpuks oligi, kes ühe pildi peale näpu pani ning teatas, et vot sinna läheme. Loen mina pildi allkirja - Buskett Gardens. Kõlab ju sobivalt?
Buskett Gardens on ainus koht, kus Malta saarel võib leida metsa. Seda pole küll palju, aga piisavalt, et end seal mõnusalt tunda. Muide, kunagi ammustel aegadel kattis kogu saart mets. Kuid siis oli tarvis hakata laevu ehitama ja nii edasi ja nii edasi. Buskett Gardeni puud istutati Malta rüütlite poolt jahimaade eesmärgil. Koht on ka kohalike seas äärmiselt populaarne, nii et nädalavahetustel võib näha pea kõikjal piknikke pidavaid perekondi või niisama jalutajaid. Inimhing ikka ihkab looduse hõngu :) Sealsamas pargi (metsa) ääremail on ka Malta presidendi suveresidents - Verdala Palace.
Busketti viib Vallettast buss. Sõitsimegi meie pealinna ja vaatasime, et buss on ees, hirmus palju rahvast ka sees ja leidsime, et ootame siis järgmist. Bussigraafikust suutsime välja lugeda, et üle 20 minuti ootama ei peaks. Poisid said pisikesed näksid ja asusime ootama. Aga nagu ikka, ei tasu siinkandis kunagi liiga kindel igasugustes kirjapandud informatsioonides olla. Kui pool tundi oli oodatud ja bussi ikka ei tulnud, küsisime ühe tähtsama olekuga onu käest, et millal siis ometi... selgus, et busside vahe on hoopis tunnike :)
Lõpuks ta siiski tuli. See kauaoodatud buss. Et aga seiklus oleks täiuslik, siis läksime me maha liiga vara. Ma vaatasin küll, et bussi lõpp-peatus on Buskett Gardens, aga kui me sealt mööda sõitsime, siis varsti näris hinge kahtlus ja me väljusime bussist. Jõudsime hoopis Dingli Cliffs juurde ehk siis kohaliku pankranniku kaldale.
Dingli Cliffs on ilusa vaatega kohake. Eemalt paistab Dingli linn ja ümbruskonnas on kõikjal talumeeste aiamaad. Kes kasvatab üht, kes teist. Dingli asub 250m kõrgusel ning on seega Malta kõrgeim koht. Kõige-kõige kõrgema koha märkimiseks on kaljuäärel väikene kabel - Chapel of St. Mary Magdalene. Olin kaasa varunud ka raamatu 10 parima Malta jalutuskäiguga ja asusime sealt näpuga järge vedades end siiski Busketti poole teele. Mööda pankrannikut minnes tahtis tuul meid mitmeid kordi õhku tõsta, aga õnneks väga külm ei hakanud. Vaated olid see-eest ilusad. Ja kui uskumatult roheline on maapind sügisel!
P.S. Teeäärt kaunistas pikk autode rivi. Kõigis istusid inimesed sees. Mõni sõi. See on vist kohalike arusaam lõõgastavast pühapäevast.
Mööda konarlikku teed ligadi-logadi kolistades avanes meie ees lõpuks ka Buskett. Päris Eesti metsa mõõdet välja ei anna, aga oi oi kui palju puid seal oli. Kõik need männid ja tsitruselised ja... linnudki laulsid! Istusime kohe parkla kõrvale pingile lastele süüa andma ja nautisin kõigi meeltega kogu seda tunnet. Mõni maltakas pidaski kohe seal samas piknikku, ise veel pooleldi autos külitades. Tublimad olid end siiski kaugematele suurtele platsidele sisse seadnud, pea iga puu all leidus keegi. Astusime ja astusime kuni pimedus paistma hakkas. Edasi juba tavapärane päevalõpetus - bussisõit.
Eestisse lennates lugesin Air Malta ajakirjast, et "Malta really does have a countryside". Sedasi ringi sõites ja rohelust (isegi kui see pole pidev mets) enda ümber nähes, võib seda täiesti uskuma hakata :)
Buskett Gardens on ainus koht, kus Malta saarel võib leida metsa. Seda pole küll palju, aga piisavalt, et end seal mõnusalt tunda. Muide, kunagi ammustel aegadel kattis kogu saart mets. Kuid siis oli tarvis hakata laevu ehitama ja nii edasi ja nii edasi. Buskett Gardeni puud istutati Malta rüütlite poolt jahimaade eesmärgil. Koht on ka kohalike seas äärmiselt populaarne, nii et nädalavahetustel võib näha pea kõikjal piknikke pidavaid perekondi või niisama jalutajaid. Inimhing ikka ihkab looduse hõngu :) Sealsamas pargi (metsa) ääremail on ka Malta presidendi suveresidents - Verdala Palace.
Buskett Gardens
Busketti viib Vallettast buss. Sõitsimegi meie pealinna ja vaatasime, et buss on ees, hirmus palju rahvast ka sees ja leidsime, et ootame siis järgmist. Bussigraafikust suutsime välja lugeda, et üle 20 minuti ootama ei peaks. Poisid said pisikesed näksid ja asusime ootama. Aga nagu ikka, ei tasu siinkandis kunagi liiga kindel igasugustes kirjapandud informatsioonides olla. Kui pool tundi oli oodatud ja bussi ikka ei tulnud, küsisime ühe tähtsama olekuga onu käest, et millal siis ometi... selgus, et busside vahe on hoopis tunnike :)
Lõpuks ta siiski tuli. See kauaoodatud buss. Et aga seiklus oleks täiuslik, siis läksime me maha liiga vara. Ma vaatasin küll, et bussi lõpp-peatus on Buskett Gardens, aga kui me sealt mööda sõitsime, siis varsti näris hinge kahtlus ja me väljusime bussist. Jõudsime hoopis Dingli Cliffs juurde ehk siis kohaliku pankranniku kaldale.
Dingli cliffs
Väike üksik kabel
Dingli Cliffs on ilusa vaatega kohake. Eemalt paistab Dingli linn ja ümbruskonnas on kõikjal talumeeste aiamaad. Kes kasvatab üht, kes teist. Dingli asub 250m kõrgusel ning on seega Malta kõrgeim koht. Kõige-kõige kõrgema koha märkimiseks on kaljuäärel väikene kabel - Chapel of St. Mary Magdalene. Olin kaasa varunud ka raamatu 10 parima Malta jalutuskäiguga ja asusime sealt näpuga järge vedades end siiski Busketti poole teele. Mööda pankrannikut minnes tahtis tuul meid mitmeid kordi õhku tõsta, aga õnneks väga külm ei hakanud. Vaated olid see-eest ilusad. Ja kui uskumatult roheline on maapind sügisel!
P.S. Teeäärt kaunistas pikk autode rivi. Kõigis istusid inimesed sees. Mõni sõi. See on vist kohalike arusaam lõõgastavast pühapäevast.
Tsitruselised Buskettis
Mööda konarlikku teed ligadi-logadi kolistades avanes meie ees lõpuks ka Buskett. Päris Eesti metsa mõõdet välja ei anna, aga oi oi kui palju puid seal oli. Kõik need männid ja tsitruselised ja... linnudki laulsid! Istusime kohe parkla kõrvale pingile lastele süüa andma ja nautisin kõigi meeltega kogu seda tunnet. Mõni maltakas pidaski kohe seal samas piknikku, ise veel pooleldi autos külitades. Tublimad olid end siiski kaugematele suurtele platsidele sisse seadnud, pea iga puu all leidus keegi. Astusime ja astusime kuni pimedus paistma hakkas. Edasi juba tavapärane päevalõpetus - bussisõit.
Eestisse lennates lugesin Air Malta ajakirjast, et "Malta really does have a countryside". Sedasi ringi sõites ja rohelust (isegi kui see pole pidev mets) enda ümber nähes, võib seda täiesti uskuma hakata :)
See pankranniku pilt on ikka võimas. :O
ReplyDeleteTrishka