Kaunis lilleaeg

Meie Gzira ja Ta' Xbiexi piiril oleva pargikese puud ja põõsad on õites. Juba mõnda aega tegelikult. Olen ammu mõelnud, et tuleks korra üks pildistamistiir teha, sest kui me Eestist tagasi tuleme, siis on kõik kollane ja põlenud. Päike kõrvetab ju iga päevaga aina rohkem ja ma arvan, et vihma ei tule niipea. 

Park ise ei ole üldse suur. Selline pisikene, aga väikese mänguväljakuga ja pingikestega ja purskkaev on ka olemas. Pärastlõunal parki minnes võib kohata kümneid vahvaid sisalikke, kes äärekivi peal end mõnusalt peesitama on sättinud. Ja neid on tõesti palju - pea poole meetri tagant on üks. Inimeste lähenedes teevad nad kiirelt minekut, aga neid on lahe jälgida. Väikesed sibajad.

Käime seal pargis ikka vahel mängimas. Viimane kord võttis RaR kriidid ka kaasa, et natuke joonistada. Üsna ruttu olid meie juures paar kohalikku last. Jagasime rõõmsalt neilegi kriite. Siinsed lapsed on ses suhtes äärmiselt viisakad, et nad kenasti küsivad enne, kas tohib ja kas saaks. Kui koju minema hakkasime, siis läksin poistele seletame, et me läheme nüüd ära, teie joonistage kenasti edasi, kulutage jäägid ära. Aga nemad ehmusid ja hakkasid vastu, et võtke võtke ikka endale tagasi. Selline reaktsioon oli mulle nii ootamatu :) Seletasin neile päris pikalt, et me tõesti lubame neil oma kriitidega edasi joonistada :)

Niisiis, väheke lilleilu... seniks kuni on...