Nädalavahetus päikese ja maasikatega

Möödunud nädalavahetus oli päikesepaisteline ja teguderohke. Ega siis kauni suveilmaga niisama toas istuda saa...

Laupäeva hommikul, kui olin ärganud ja juhtmed sirgeks saanud, pakkisime seljakotid ning ronisime poistega bussi peale. Kuna kohe-kohe saab meie väike sõbranna Saga aastaseks, oli talle tarvis kingitust leida. Ühte ma ütlen küll, Eestist on lastele mõnusaid puidust mänguasju hoopis lihtsam saada. Aga õnneks õigustas ennast käik Vallettas asuvasse ELC poodi. 

 

Kingituse võrra rikkamad, uuesti bussi peale ja tee Golden Baysse võis alata. Peab ütlema, et Malta on küll selline tikutoosiriik, aga bussid sõidavad ühest kohast teise alati hirmus kaua. Seegi kord sõitsime vähemalt tund aega, aga lõpuks jõudsime kohale. Üllataval kombel ei olnud rannaliiv rahvast pungil täis. Hoopis pigem tühjavõitu, vali aga koht ja asu platsi. Veetsime rannas mõnusasti aega. Vesi oli küll külmavõitu (17 kraadi), aga Ahti käis isegi ujumas. Meie poistega piirdusime varvaste kastmisega. RaR harjus lõpuks vee temperatuuriga sedavõrd, et jooksis muudkui vette ja tagasi. Kokku veetsime Golden Bays nii paari tunni jagu aega, aga sellest piisas, et meie põhjamaised nahad siinse päikese salakavalust tunda saaksid. Rannast lahkus perekond Vähk :D

Pühapäeval oli Mgarri külakeses suur maasikafestival. Või mis suur ta siis oligi, selline kodumaise väikese koha jaanitule mõõtu. Mgarri kiriku ees olevale platsil olid müügiputkad, väike lava ja oodatult meeletus-meeletus koguses rahvast. Astusime meiegi rahvasumma sisse, et uurida, mida pakutakse. Kõigepealt jäi silma maasikalett, aga hinda ma ei näinudki. Hiljem, koju suundudes, tahtsin maasikaid ostma minna, aga lett oli täiesti tühi. Edasi paistis näomaalingute osa ja cupcake competition. Natuke eemal võis hobuste seljas sõita või ühele neist heina pakkuda või hoopis kohe sealtsamast maasikataimi varuda. 

Kiriku ette kõrgemale olid koondunud kõiksugused müügiletid - võis osta kohalikku maasikamoosi (3€/purk), seepe, maasikakujulisi suveniire, erinevaid ehteid ja suurtes kogustes maasikamaitselist kõhutäidet. Võtsime isegi mõned koogid-saiakesed. Kahjuks oli "menüü" malta keeles ja mina ei osanud aru saada, mis üks või teine asi on. Näitasin aga näpuga, et paneks siis selle ja ehk selle ka... Ütleme nii, et olid magusad suutäied ja varsti tuli suur soolaseisu :D Kusjuures tegelikult pakuti maasikaravioole ka ja kusagil olid maasikakokteilid ja maasikapannkoogid ja... Kes end harida tahtis, võis minna uurima mingisugust näitust või nautida ülesseatud kompostitsioone. Me neid ei näinudki :)

Kodutee võttis paraku mõtlikuks, sest bussipeatuses paistis paari bussi jagu inimesi. Õnneks olid bussionud graafikut kõvasti täiendanud ja bussid tulid väikeste vahedega. Ühe bussi saabudes lasti inimestel väljuda ja ma tegin kurba nägu, et ehk me lastega tohiks kohe bussile tulla. Toredad maltakatest lastesõbrad õnneks lasidki, nii et meie teekond oli suhteliselt valutu (hoopis valusam oli minu taaskordne oskus fotokat loopida - õnneks filter päästis kõige hullemast). 

Vaatasin just maikuist ürituste kalendrit ja aina rohkem erinevaid festivale ja päevi tulemas on. Eks turiste saabub ka iga päev aina rohkem ja rohkem... Aga ma ikka tahaks veel vaadata ja kogeda ja teada saada.