
Alguses, siia kolides, tundus iga päev nii teistmoodi, iga koht nii uudne, et oli hirmus isu kõik kirja panna ja kõike jäädvustada. Mida aeg edasi, seda rutiinsemaks elu muutub, seda igapäevasemaks meie käigud saavad. Nii ongi, et tahaks midagi kirja panna, aga ei oska välja mõelda, mis see olema peaks. Lihsalt turismiinfoga Malta blogi see ju pole, tuleb kajastada natuke meie tegemisi ka sõpradele-kodustele. Seega, meie argipäev ;)
Hetkel käib RaR veel koolis, nüüd on nädalake veel jäänud ja siis tuleb kaks nädalat kestev vaheaeg. Seepärast algavad meie hommikud sellega, et sätime teda kooliks valmis ja saadame RiR'ga issi-venna tööle-kooli. Edasi tuleb meie aeg. Tegutseme kas toas või käime kusagil. Natuke seab piire lapse unedega arvestamine, tahaks ju, et poisid koos puhketundi peaksid.
Kolmapäeva hommikul veetsime aega Jaanikal-Sagal külas olles. Sõime pannkooke ja värskeid maasikaid. Põnnid mängisid, meie lobisesime. Neljapäeval aga kolasime neljakesi mööda poode. Kõigepealt toidupood, siis looduspood, edasi vene pood, heategevuspood ja lõpuks veel üks pisike caffe latte Mintist. Märkamatult on alati kell keskpäevast üle roninud ja tarvis suuremale lapsele järele minna.

Kui me kodust stardime, uinub RiR tavaliselt tee peal. Kui meil on hommikul aga käimisi olnud, on ta tõenäoliselt ühe kiire uinaku juba teinud ja ootab vennaga kohtumist särasilmil. Kooli juures ei pea enam kella laskmagi, keegi ikka hakkab kohe hüüdma, et "your mummy is here" ja ukse avanedes tuleb tavaline "hi-slowly-see you tomorrow-bye"-rada.
Meie kodutee peab alati käima kindlat rada pidi. Ikka ühest tänavast alla, varsti üle tee, siis mööda promenaadi edasi. Vahepeal tervitame Kollast Onu ja siis jõuame valgusfoorini. Nüüd vaja hüüda "tere" looma-taimepoe onudele ja lõpuks enne veel, kui me uksest sisse saame, tuleb kindlasti puuviljaonule õlale patsutada.
Kodus valmistume poistega uinakuks-vaikseks tunniks. Praegu on ilmad aina soojemad ja selline rahulik paus keset päeva kosutab meid kõiki. Mõnikord lasen isegi silma looja ;) Kui uned-puhkamised tehtud, tuleb süüa ja näiteks õue mängima minna. Valida on mitme mänguväljaku vahel või jõlgume niisama mööda promenaadi. Teinekord, kui poisid pikemalt magavad, siis teeme hoopis multikapärastlõuna ja ootame issit koju. Praegu on õhtuti taas meeldivalt valge ja saab ka peale A kojutulekut rahullikult õues aega veeta. Eilegi sõitsime veel õhtul bussiga teisele poole Sliemat mänguväljakutele jalutama ja mängima. Paha lugu on vaid see, et seal teisel pool on tihtilugu tugev tuul, mis muudab olemise ebamugavaks. Meie elame ju parajas sopis, siin on enamasti soojem.
Täna aga on laupäev, mehed kõik kodus. Sätime end kohe kohe pealinna poole teele ja sealt edasi Golden Bay randa. Õhtul veel toidupoeretk ja homme juba maasikafestival. Nii need päevad õhtusse jõuavadki.
Täna aga on laupäev, mehed kõik kodus. Sätime end kohe kohe pealinna poole teele ja sealt edasi Golden Bay randa. Õhtul veel toidupoeretk ja homme juba maasikafestival. Nii need päevad õhtusse jõuavadki.

Ajad siin pannkoogi isu peale :)Me alles imetleme siin õitsvaid nartsisse, maasikateni aega kyll.
ReplyDeleteMuideks, igapäevajutud (pildid) on väga mõnusad :)