Kuidas me Ta' Qalid avastasime

Ta' Qali on suur suur (siinses mõistes) ala Malta keskel, kuhu on koondatud palju põnevat. Sealt võib leida näiteks rahvuspargi, rahvusstaadioni, käsitöökülakese, Il-Pitkalija ehk kohalike talumeeste turu, ja lennumuuseumi.  Ta' Qali park on kohalike seas väga populaarne piknikukoht. Eriti just pühapäeviti. Meid aga huvitas hoopis koht nimega BOV Adventure Park, mis pidavat sisaldama endast mängualasid eri vanuses lastele.

Alustasime oma retke nagu tavaliselt - ei teadnud me täpselt, kus see koht asub ega ka seda, kus maha peaks minema. Ja üleüldse jäime Msidas esimesest bussist maha, mistõttu sõitsime Vallettasse järgmise bussi peale. Buss nr 47 on see, millega ma tavaliselt beebikooli sõidan. Lõppsihtkohaks linnake nimega Attard. Konkreetset lõpp-peatust polegi, buss teeb linnakesele ringi peale ja sõidab kohe tagasi. Imekombel mõikasime me peaagu õigel hetkel maha hüpata. 

Attardist Ta' Qali piirkonda ei ole väga pikk maa. Kaartide ja interneti abil panime end paika ja andsime jalgadele valu. Üsna varsti kohtasime tee ääres ühte puuvilja-juurviljaautot, mille pealt mõnuga herneid ostsime. Kui head ja värsked! Edasi juhatasid meid juba sildid, mis näitasid kõigi Ta' Qali atraktsioonide suunas. 

 

Mänguväljak on tõesti päris suur ja pühapäeviti tõesti ülerahvastatud. Seal on tegevust nii pisematele kui ka suurematele. Isegi emad-isad võivad turnida ja möllata. Lisaks muidugi väike kehakinnitamise kohake. Meie aga ei saanud mitte mängima jääda, sest kusagilt kostis ralliautode hääli. Ja kui meie pere kuuleb ralliautode hääli, siis tuleb kiiremas korras kindlaks teha, kus on autod. Turvamees näitas meile suuna kätte, aga toredad nagu me oleme, pidime enne ikka kogu kompleksile ringi peale tegema. Sealsamas staadionitel pidi kohe hakkama jalgpall, nii et rahvast vooris edasi ja tagasi suhteliselt palju. 

Lõpuks jõudsime ralliraja väravasse ja saime teada, et käimas oli motokross ning varsti pidi algama autokross. No muidugi läksime me vaatama. Istusime kenasti ainsate võõrastena maltakate seas ja elasime kaasa. Poistele paistis eriti meeldivat, pole me ju nii ammu ühelgi sedasorti üritusel käinud. Nüüd tagantjärele uurides selgus, et rallliüritusi on siinmail päris tihti. Ju me satume neile edaspidigi... mõnikord... kasvõi kogemata :)

Peale rallikrossi läksime ikka mängima ka. Poisid said kenasti mütata ja kui väsima hakkasid, asusime koduteele. Bussis oli kosta vaid laste norinat :) Sellised ongi mõnusad pühapäevad.

Pere ja Kodu, aprill 2011

Juhtus nii, et aprillikuisest Pere ja Kodu ajakirjast võis minu tehtud fotosid leida. Kohe neljalt leheküljelt. Lisaks veel minu sulest valminud meeleolu loomiseks mõeldud jutukesed. Kogu selle rubriigi täitmine oli vahva väljakutse - pildistan ma jah ju pidevalt, aga kirjutamine on kohati veel hirmus. Kuigi muidugi põnev! Sain eelmisel nädalal ajakirja lõpuks näppude vahele ja ma julgen küll rahul olla :)

Uued bussid

On ju vahva buss? Sellise ninaga ei liigu siin neid just palju, vist ongi vaid see üks. Aga vanu ja mõnusaid ümara kujuga ukerdisi jagub veel ja veel. Need rõõmsalt kollased bussid on otsekui Malta üks sümboleist ja kindlasti ka turistiatraktsioon. Omamoodi elamus on ju sellises bussis rappuda lasta ja nöörist tirida, et bussijuht teaks peatuda.

Varsti aga vuravad siinsetel teedel uued bussid. Vot sellised, nagu selles artiklis näha võib. Täna saabus Maltale 172 uut bussi, mis alustavad tööd 3. juulil. Muidugi on uued bussid mugavamad ja kiiremad ja keskkonnale paremad. Ma ei kahtle selles üldse. Lisaks saab neile kindlasti käruga hoopis paremini peale ronida, vast isegi sedasi, et laps on alles kärus. Aga ometi on nats nukker neile kollastele vahvatele vanaonudele siin hüvasti öelda...

Meil värises maa

Tundsime täna esmakordselt maavärinat. Natuke peale kella kolme pärastlõunal oli 4,1-palline maavärin, mida võis tunda üle kogu Malta saarestiku. See oli üks veidramaid asju, mida ma eales tundnud olen. Istusime rahulikult diivanil, kui ühtäkki maja võnkuma hakkas. Pikalt see ei kestnud, nii 5 sekundit ehk. Kokku on täna olnud kuus või seitse maavärinat, millest viimane oli kõige tugevam. Teised olid vahemikus 2,5-3,6, neid ei tuntud nii laialdaselt. Kogu värinate parve epitsenter oli Maltast 38km idapool. 

Muretseda siiski väga ei tasu. Maltal pole väga suur kahjustustega maavärinate ajalugu. Teadlaste sõnul on rohkem kui 6-pallise maavärina võimalus äärmiselt ebatõenäoline. Viimane kahju teinud värisemine oli aastal 1923, kui kirikute kuplitesse ning majaseintesse tekkisid mõrad. 

Earthquake damage in Malta and Gozo

December 10, 1542: Some one-floor dwellings collapsed.

January 11, 1693: The most damaging earthquake known to date. Mdina cathedral suffered partial collapse and many buildings in the old city were seriously damaged. Reports say that all houses in Valletta needed repair, and some churches collapsed. Inhabitants spent nights outside their homes.

February 20, 1743: Several churches damaged; many sections of hills in Gozo crumbled.

October 12, 1856: Almost all houses in Valletta, and many houses in other villages and Gozo sustained serious cracks to their walls. Many church domes were damaged. References to collapse of a chapel on Filfla.

August 27, 1886: The Court of Justice in Valletta, some churches and many buildings are damaged.

September 30, 1911: Many houses suffer significant damage. Several rural constructions destroyed. Major cracks appear in domes and steeples of several churches as well as the walls of several public buildings in Victoria. Some landslides reported. In Gozo, everybody abandons their homes.

September 18, 1923: Cracks in church domes and walls of several buildings. Majority of people rush onto the streets.

Source: Pauline Galea research on seismic history of the Maltese islands.

Häid lihavõtteid!

Soovime omalt poolt kõigile lugejaile ja kogemata sattujaile häid lihavõttepühi!

Meie pühapäev algas meeleolukalt. RaR leidis hommikul teleka küljest Jänku jäetud kirja, kus vihjati, et koju on ära peidetud kolm üllatust. Ta leidis need üsna ruttu üles ja oli väga rõõmus. Muidugi tahtis kohe oma šokolaadi kallale asuda. Kui hommikusöök söödud ning maiustatud ka, värvisime mõned munad. See on vist esimene aasta, kui RaR ka kõigest nii hea meelega osa võtab. Munad tulid igatahes täitsa toredad :)

Varsti aga kuulsime õuest kostvat orkestrimuusikat ja tormasime õue. Täpselt õigel ajal. Saime samuti osa ülestõusmispüha protsessioonist. Aga sellest lähemalt siis, kui ma oma pildikuhila üle vaatan.

Taas tuppa tulles lõikasime lahti siinse lihavõttemaiuse figolla. Figolla on omamoodi nagu suur suur küpsis, mis on seest täidetud magusa mandlimassiga. Pealt on figolla kaunistatud šokolaadiglasuuriga ja kõige otsa pandud veel poolik kirevas paberis šokolaadimuna. Figollasid võib leida pea igas kujus. Kõige traditsioonilisemad on poiss, tüdruk ning munakorv, mis sümboliseerivad viljakust. Lisaks kala ja lammas kui kristluse sümbolid. Leidub veel südameid, parte, jäneseid ja muud. Meie koju valisid lapsed autokujulise figolla.

Lihavõtted Maltal

Kirjutan natuke Malta lihavõttetraditsioonidest. See, et möll juba käib, on olnud  kogu nädala kõikjal näha ja tunda. Näiteks läksid poisid esmaspäevaõhtul Gzira peale jalutama ja sattusid kiriku ees etendust nägema. Või kas just etendust. RaR oli nähtust silmnähtavalt vaimustuses ja räägib sellest siiamaani. Lisaks võib õhtuti aeg-ajalt näha üle vee paistvat Sliema kirikut tuledes. Ju on teisedki pühakojad sellised, aga need ei paista sedasi aknast kätte. Gzira ja Msida kirikute sammastele on pandud palmioksi, eks ikka pühapäevase palmipuudepüha pärast. 

Gzira kirik palmipuudepühal

Malta lihavõtteaeg algab tegelikult tuhkapäeval, mis tähistab paastu algust. Paast on ohvrite toomise aeg ning kuigi selle populaarsus langeb, on paast paljude kohalike jaoks traditsioon. Paastu ajal ei sööda kolmapäeviti ja reedeti liha. Keelatud on ka maiustused.

Vaikne nädal (Holy Week) algab reedel enne Suurt Reedet, mil tähistatakse Our Lady of Sorrows pidupäeva ehk festat. See festa on üks maltakate poolt enim armastatuid ning mitmetes asulates üle kogu riigi võib kohata rongkäike pühakujuga.

Palmipuudepühaga mälestatakse päeva, mil Jeesus sõitis eeslil Jeruusalemma ning teda tervitati kui kuningat. Palmipuudepüha äärmiselt tähtsaks traditsiooniks on palmiokste õnnistamine. Lisaks on mitmetes kirikutes ja pühakodades vaimuliku muusika kontserdid.

Palmiokstega kaunistatud kirik Gziras

Järgmine oluline päev on Vaikne Neljapäev, mil kirikud on avatud seitsmeks külastuseks. Pered käivad seitsmes erinevas kirikus palvetamas, kusjuures iga külastuse juurde käib konkreetne palve. Õhtul viiakse läbi jumalateenistus meenutamaks Jeesuse Püha Armulauda ning seda, kuidas ta oma kaheteistkümne apostli jalgu pesi. Paljudes kirikutes valib preester välja kaksteist meest ja peseb alandlikult nende jalgu.

Vaiksele Neljapäevale järgneb Suur Reede. Katoliiklased ei söö Suurel Reedel liha ega maiustusi. Sel päeval kirikukellad vaikivad, kuid mõnes asulas (näiteks Qormis või Zejtunis) võib kuulda cuqlajta heli. Suurt Reedet iseloomustavad arvukad protsessioonid kaheteistkümne kujuga. Protsessioonidel kujutatakse risti teekonda. Sellistest rongakäikudest võtavad osa nii Rooma sõdurid, apostlid, prohvetid, kuningas Heroodes ja mitmed teised tegelased. Bändid mängivad matusemuusikat.

Lihavõtteteemalieslt kaunistatud rõduaken Sliemas

Laupäeval on enamus kirikutest avatud ning neid kaunistatakse linade ja lilledega. Hilisõhtul viiakse läbi jumalateenistus. Kirikusse sisenedes antakse igale inimesele küünal ning jumalateenistus algab pilkas pimeduses. Seejärel ilmub kiriku tagaosas preester ja süütab oma küünla sümboliseerides sellega Jeesuse ülestõusmist. Küünlaleeki antakse inimeselt inimesele edasi, kuni süttib kogu kirik. Gloria kõlades hakkavad taas lööma kirikukellad olles olnud tasa alates Vaikse Neljapäeva õhtust.

Ülestõusmispüha on päev perele. Saadakse kokku lõunasöögiks ning antakse üle lihavõttekingitused. Hommikul võib siin ja seal kohata ülestõusnud Jeesuse kujuga läbiviidavaid protsessioone. Mitmetes asulates viiakse läbi traditsioonilist kujudega jooksu, mis sümboliseerib Kristuse ülestõusmist ja võitu surma üle. 

Allikas - Air Malta "Easter in Malta"

Tuledes kirik Vaiksel Neljapäeval Sliemas

Need mõnusad autod

Maltal on parajas koguses asju, mis üldse ei meeldi. Samamood ja rohkemgi on aga seda, mis väga meeldib. Näiteks need kõikvõimalikud müügiautod. Need on kohe nii vahvad ja mõnusad, enamasti ka soodsad ning kõige tipuks tegeleb müügiga üldiselt mõni eriti muhe maltakas. Sellised hea-tuju-autod.

Läksime täna poistega õue, et mänguväljakule suunduda. Esimest korda siin elatud aja jooksul sattusin aga sel kellaajal peale saiaautole. Oli siinsamas tänava peal ja müüs kaubikust värsket ja pehmet saialist. Võta ja vali ja lase head maitsta. Astusin minagi ligi ja valisin välja neli saiakest, kolm pikukest ja ühe saiapätsi. Kokku 3 eurot. 

Või näiteks eile. Sõitsime oma tavapärasele pühapäevasele avastusretkele. Seekord Ta'Qali piirkonda. Teel Attardist Ta'Qali poole jäi ette puuvilja-juurvilja müüv auto. Varusime endale kaasa natuke herneid. Need aga olid nii maitsvad, et koju minnes ostsime pea paar kilogrammi herneid kaasa. Herneaeg algas paar nädalat tagasi ja praegu on poistel maasikatest isud täis, aga herned kaovad laualt kiirelt. Hind ka mõistlik :)

Lisaks saab nädalavahetusel osta auto pealt lilli. Vali, millist soovid. Gaasi toovad ka autod. Autode süsteem siin Maltal.

Vaade Maltale kosmosest

Selline ta siis on. Kivimürakate kogum keset vett. Tegelikult on lahe pilt. Nii kenasti on näha, kus on lennujaam, kus asulad. Meie elame seal linnastunud piirkonnas ;)

Lihavõtted lähenevad

Kõikjalt on näha ja tunda lähenevaid lihavõtteid. Juba nädalaid tagasi tekkisid poodidesse suured, kirevad ja värvilised šokolaadimunad. Alguses natuke, siis rohkem ja nüüd on ka pisemad poed neid täis. Kaks aastat tagasi Maltal olles nägin selliseid mune esmakordselt. Eestis neid ei levi, aga Sitsiilias olid veel suuremad. Seal olid lausa meetrised munad... hirmus kallid muidugi. Kõigile on oma muna - poistele näiteks autodega või mõne populaarse tänapäeva koletiskangelasega; tüdrukutele printsessidega või hoopis Hello Kittyga, emadele ehteid sisaldavad munad. Mida isadele pakutakse, ma ei tea :) Igas munas rohkelt šokolaadi ja üllatus.

Lisaks poeriiuleid vallutavatele munadele, võib osta ka lihavõttemaiuseid. Üks jääb eriti silma, aga sellest räägin ma kord, kui oleme ise ka maitsnud-proovinud. Eile tõime koju hoopis keeksi. Parajalt suure, meenutab natuke jõuluajal levinud keekse, aga kuju on teine ja maitsevalik niisamuti. Jalutasime selle keeksiga parasjagu kodu poole, kui üks pudi-padi poodi pidav onu meid naeratusega väheke noomis. Või kas just noomis, aga... Eks hetk hiljem taipasime isegi, et katoliiklastel ju paast. Meie aga jalutame suure keeksiga ringi.

Promenaadiäärsed reisipakkujad on välja otsinud Palmipuudepüha ja Suure Reede reklaamplakatid ja pakuvad kõigile külastajatele võimalust osa saada lihavõttepühadest Maltal. Peaks ehk isegi midagi välja vaatama...

RaR saab varsti vaheajale, vaid kaks päeva veel koolis käia. Teevad nemadki lihavõtteteemalisi joonistusi. Täna hüppas poiss kooliuksest välja ja otsis juba sealsamas trepil kotist kaks tehtud tööd. Nüüd ehivad meie kodu tibu ja muna - ise tehtud, hästi tehtud!

Nädalavahetus päikese ja maasikatega

Möödunud nädalavahetus oli päikesepaisteline ja teguderohke. Ega siis kauni suveilmaga niisama toas istuda saa...

Laupäeva hommikul, kui olin ärganud ja juhtmed sirgeks saanud, pakkisime seljakotid ning ronisime poistega bussi peale. Kuna kohe-kohe saab meie väike sõbranna Saga aastaseks, oli talle tarvis kingitust leida. Ühte ma ütlen küll, Eestist on lastele mõnusaid puidust mänguasju hoopis lihtsam saada. Aga õnneks õigustas ennast käik Vallettas asuvasse ELC poodi. 

 

Kingituse võrra rikkamad, uuesti bussi peale ja tee Golden Baysse võis alata. Peab ütlema, et Malta on küll selline tikutoosiriik, aga bussid sõidavad ühest kohast teise alati hirmus kaua. Seegi kord sõitsime vähemalt tund aega, aga lõpuks jõudsime kohale. Üllataval kombel ei olnud rannaliiv rahvast pungil täis. Hoopis pigem tühjavõitu, vali aga koht ja asu platsi. Veetsime rannas mõnusasti aega. Vesi oli küll külmavõitu (17 kraadi), aga Ahti käis isegi ujumas. Meie poistega piirdusime varvaste kastmisega. RaR harjus lõpuks vee temperatuuriga sedavõrd, et jooksis muudkui vette ja tagasi. Kokku veetsime Golden Bays nii paari tunni jagu aega, aga sellest piisas, et meie põhjamaised nahad siinse päikese salakavalust tunda saaksid. Rannast lahkus perekond Vähk :D

Pühapäeval oli Mgarri külakeses suur maasikafestival. Või mis suur ta siis oligi, selline kodumaise väikese koha jaanitule mõõtu. Mgarri kiriku ees olevale platsil olid müügiputkad, väike lava ja oodatult meeletus-meeletus koguses rahvast. Astusime meiegi rahvasumma sisse, et uurida, mida pakutakse. Kõigepealt jäi silma maasikalett, aga hinda ma ei näinudki. Hiljem, koju suundudes, tahtsin maasikaid ostma minna, aga lett oli täiesti tühi. Edasi paistis näomaalingute osa ja cupcake competition. Natuke eemal võis hobuste seljas sõita või ühele neist heina pakkuda või hoopis kohe sealtsamast maasikataimi varuda. 

Kiriku ette kõrgemale olid koondunud kõiksugused müügiletid - võis osta kohalikku maasikamoosi (3€/purk), seepe, maasikakujulisi suveniire, erinevaid ehteid ja suurtes kogustes maasikamaitselist kõhutäidet. Võtsime isegi mõned koogid-saiakesed. Kahjuks oli "menüü" malta keeles ja mina ei osanud aru saada, mis üks või teine asi on. Näitasin aga näpuga, et paneks siis selle ja ehk selle ka... Ütleme nii, et olid magusad suutäied ja varsti tuli suur soolaseisu :D Kusjuures tegelikult pakuti maasikaravioole ka ja kusagil olid maasikakokteilid ja maasikapannkoogid ja... Kes end harida tahtis, võis minna uurima mingisugust näitust või nautida ülesseatud kompostitsioone. Me neid ei näinudki :)

Kodutee võttis paraku mõtlikuks, sest bussipeatuses paistis paari bussi jagu inimesi. Õnneks olid bussionud graafikut kõvasti täiendanud ja bussid tulid väikeste vahedega. Ühe bussi saabudes lasti inimestel väljuda ja ma tegin kurba nägu, et ehk me lastega tohiks kohe bussile tulla. Toredad maltakatest lastesõbrad õnneks lasidki, nii et meie teekond oli suhteliselt valutu (hoopis valusam oli minu taaskordne oskus fotokat loopida - õnneks filter päästis kõige hullemast). 

Vaatasin just maikuist ürituste kalendrit ja aina rohkem erinevaid festivale ja päevi tulemas on. Eks turiste saabub ka iga päev aina rohkem ja rohkem... Aga ma ikka tahaks veel vaadata ja kogeda ja teada saada.

Meie päevad

Alguses, siia kolides, tundus iga päev nii teistmoodi, iga koht nii uudne, et oli hirmus isu kõik kirja panna ja kõike jäädvustada. Mida aeg edasi, seda rutiinsemaks elu muutub, seda igapäevasemaks meie käigud saavad. Nii ongi, et tahaks midagi kirja panna, aga ei oska välja mõelda, mis see olema peaks. Lihsalt turismiinfoga Malta blogi see ju pole, tuleb kajastada natuke meie tegemisi ka sõpradele-kodustele. Seega, meie argipäev ;)

Hetkel käib RaR veel koolis, nüüd on nädalake veel jäänud ja siis tuleb kaks nädalat kestev vaheaeg. Seepärast algavad meie hommikud sellega, et sätime teda kooliks valmis ja saadame RiR'ga issi-venna tööle-kooli. Edasi tuleb meie aeg. Tegutseme kas toas või käime kusagil. Natuke seab piire lapse unedega arvestamine, tahaks ju, et poisid koos puhketundi peaksid.

Kolmapäeva hommikul veetsime aega Jaanikal-Sagal külas olles. Sõime pannkooke ja värskeid maasikaid. Põnnid mängisid, meie lobisesime. Neljapäeval aga kolasime neljakesi mööda poode. Kõigepealt toidupood, siis looduspood, edasi vene pood, heategevuspood ja lõpuks veel üks pisike caffe latte Mintist. Märkamatult on alati kell keskpäevast üle roninud ja tarvis suuremale lapsele järele minna.

Kui me kodust stardime, uinub RiR tavaliselt tee peal. Kui meil on hommikul aga käimisi olnud, on ta tõenäoliselt ühe kiire uinaku juba teinud ja ootab vennaga kohtumist särasilmil. Kooli juures ei pea enam kella laskmagi, keegi ikka hakkab kohe hüüdma, et "your mummy is here" ja ukse avanedes tuleb tavaline "hi-slowly-see you tomorrow-bye"-rada.

Meie kodutee peab alati käima kindlat rada pidi. Ikka ühest tänavast alla, varsti üle tee, siis mööda promenaadi edasi. Vahepeal tervitame Kollast Onu ja siis jõuame valgusfoorini. Nüüd vaja hüüda "tere" looma-taimepoe onudele ja lõpuks enne veel, kui me uksest sisse saame, tuleb kindlasti puuviljaonule õlale patsutada.

Kodus valmistume poistega uinakuks-vaikseks tunniks. Praegu on ilmad aina soojemad ja selline rahulik paus keset päeva kosutab meid kõiki. Mõnikord lasen isegi silma looja ;) Kui uned-puhkamised tehtud, tuleb süüa ja näiteks õue mängima minna. Valida on mitme mänguväljaku vahel või jõlgume niisama mööda promenaadi. Teinekord, kui poisid pikemalt magavad, siis teeme hoopis multikapärastlõuna ja ootame issit koju. Praegu on õhtuti taas meeldivalt valge ja saab ka peale A kojutulekut rahullikult õues aega veeta. Eilegi sõitsime veel õhtul bussiga teisele poole Sliemat mänguväljakutele jalutama ja mängima. Paha lugu on vaid see, et seal teisel pool on tihtilugu tugev tuul, mis muudab olemise ebamugavaks. Meie elame ju parajas sopis, siin on enamasti soojem.

Täna aga on laupäev, mehed kõik kodus. Sätime end kohe kohe pealinna poole teele ja sealt edasi Golden Bay randa. Õhtul veel toidupoeretk ja homme juba maasikafestival. Nii need päevad õhtusse jõuavadki.

Rõõm päikesest

Kui keegi küsiks, millal tasub Maltat külastada, siis mina vastaksin - aprillis. Meiegi sattusime just siia esmakordselt just aprilli esimeses pooles. Siin on praegu tõeliselt mõnus olla, mis sest et kolmapäevaks lubab vihma :) Noh heakene küll, merevesi on ka alles 16 kraadi, nii et päevitada saab, ujuda veel vast mitte. Loodus (nii paljukest kui seda on) on aga veel roheline ja õitsev.

Ilmad on nüüdseks nii suurepärased, et kraamisime lühikesed suveriided kapist välja. Elagu t-särgid, lühikesed püksid, seelikud ja plätud. Proovime kogu perega veeta võimalikult palju aega õues päikese käes.  Kas siis jalutades, jäätist limpsides või mängides. Keset päeva otsime küll toast varju. Poistel uneaeg ja endalgi on hea natukene jahedamas aega veeta või tukastada.Või hoopis vaadata aknast seda sini-sinist vett ja aeg-ajalt uimaselt sõudvaid kalamehi.

Laupäevasest päevast Sitsiilias kirjutan kohe, kui pildid üle käidud ja mõtted sirgeks mõeldud. Sealgi oli soe suvi täies hoos :) Nüüd edasi aga pole muud kui tuleb hakata Malta võlusid nautima. Beebikooli omad käisid eelmisel nädalal piknikul ja Jaanika kiitis väga BOV Adventure Parki. Tundub vahva koht ning plaanime millalgi lastega sinna kindlasti minna. Lisaks veel muidugi liivarandade külastused ja muud seiklemised.

Muud üritused aprillis:
* 10. aprillil - Maasikafestival Mgarris

* 16. ja 17. aprillil - Colours of Spring Žebbugis (Gozol)

* 17.-24. aprillil - Lihavõtteaeg üle kogu Malta

* 29. ja 30. aprillil - Rahvusvaheline Ilutulestikufestival Grand Harbouris