Karnevalist... lõpuks

Suutsin vahepeal taas haigestuda. Jälle kõrged palavikud, jälle aina magamine, jälle jäi kõik plaanitu tegemata ja jälle tuleb nüüd tagantjärele kiiremaid liigutusi teha, et midagigi tehtud saaks. Pole mitte lihtne see lõunamaa talv põhjamaa inimesele. Õnneks algas nüüd kevad ja ilmadki on seda meelt, et unustaks selle talve ära ja alustaks sooja ja päikeselise kevadega. Aga enne, kui meil tulemas maasikafestival ja muud lõbusad asjad, kajastaks natuke karnevali, mis oli... no hirmus ammu oli.

Malta karnevalid olid pika ajalooga, ulatudes ordurüütlite aegadesse 15. sajandil. Karnevali peetakse nädalal, mis eelneb tuhkapäevale. Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab lihavõttepühadeni. Kuigi karnevalimeeleolus on mitmed külad-linnad üle riigi, siis suurimalt tähistatakse karnevali Vallettas-Florianas ning Naduris Gozol. Kui Valletta karneval on rõõmus tantsude ja muusikaga möll, siis Naduri karnevali meeleolu on sootuks tumedam.

Karnevali pidustused kestsid 4-5 päeva, kuid asjaolude tõttu jõudsime meie kohale vaid pühapäeva keskpäeval. Juba eelnevalt oli koduaknast näha, kuidas siin-seal mõni kostümeeritud laps ringi kõndis. Eranditult kõigil kohalikest lastest olid seljas kostüümid. Kes oli piraat, kes printsess, kes rüütel, kes... mida iganes. Ahjaa, teismeliste neidude seas oli väga populaarne beebide mängimine. Muudkui kõndisid seal lutid suus ;)

Valletta peavärava ümbrus kihas inimestest, kes kõik edasi-tagasi siblisid ning ringi uudistasid. Samal ajal kogunesid Triton purskkaevu ümbruses hiiglaslikud karnevali hõljukid, mis kõik ühtlaselt tümpsu kuuldavale lasid. Sealsamas võis müügiputkadest osta erinevat nänni. Valisime meiegi poistele viled ja kolinat tegevad asjandused.

Edasi asusime tänavaid uurima ja leidsime suuri hõljukeid veel õige mitmest kohast. Rääkimata vahvatest kostüümidest. Suur karnevalimeeleou ajas mindki endale maski ostma. Olin ainus meie pere esindaja, kes ses mõttes karnevalist osa sai :) Poistel oli vaatamist piisavalt, kuigi vahepeal oli rahvast nii palju, et väikestel ei õnnestunud suurte peade tagant miskit näha. Eks kogu möll on ka üksjagu väsitav, mistõttu me väga pikalt Vallettasse ei jäänudki. Aga nägime piisavalt ja ettekujutus on nüüd olemas.

Üks tähelepanek veel... Hõljukeid vedavate traktorite juhid enamasti kas suitsetasid või rüüpasid õlut. Pereüritus ju eks :) Ja ka hõljukite otsas taidlevatel noortel olid õllepudelid näpus... ja mitte kõik neist ei olnud täisealised. Aga mis seal ikka... :D