Popeye Village

Mul on algusest peale miskipärast Popeye Village'ga seoses olnud mingi eelarvamus. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, aga kohe esimese hooga mind sinna ei tõmmanud. Eelmise nädala pühapäeval aga, kui plaane välja mõtlesime, otsustasime sinna siiski minna. Ja seal oli nii tore! Oma osa mängis kindlasti meeldivalt soe olemine - Popeye Village on ehitatud mäenuki varju ja sinna ei jõudnud ükski tuuleiil. Teiseks tähtsaks teguriks oli väike kogus inimesi, õigupoolest polnud seal peale meie pea üldse külastajaid. See kõik kokku andis äärmiselt lahedalt veedetud hommikutunnid ja tõeliselt positiivse emotsiooni :) Ka 2- ja 4-aastasel paistis vahva olevat.

See on Popeye kodu

Mis me siis tegime. Kui piletid ostetud (talvisel hooajal täiskasvanutele 10€, lastele 8€, pisikestele tasuta) läksime mäest alla ja olimegi külas, kus kunagi elas Popeye. Asusime maju uurima, kuigi ma ei ütleks, et need just peamised selle paiga tõmbenumbrid olid. Piletiga saab kaasa ka mõned nö boonused - näiteks tasuta veini degusteerimine (mida me ei teinud), tasuta postkaart iga täiskasvanu pealt, tasuta Popeye filmi tutvustav lõik kohalikus kinokeses ja lõppude lõpuks anti veel teemapargist väljaspool asuva söögikoha ronimis-turnimistoa piletidki. Sealsamas söögikoha kõrval on tegelikult ka pisike lõbustuspark ehk "funpark", kus peaks olema erinevad atraktsioonid, mille eest makstes saab nendega sõita. Täpsemalt paraku ei tea, sest tol päeval oli funpark suletud. Tegelikult vist on kõigile külastajatele ette nähtud ka paadisõit, aga talvel seda vist ei toimu.

Külas ringi jalutades kohtusime üsna ruttu ka Popeye ja Olive'ga, kes suure entusiasmiga laste juurde tulid. Paraku meie jõmmid pigem pelgavad igasuguseid entusiastlikke tegelasi ja arvasid neid nähes, et nüüd peaks küll otsa ringi pöörama ja tuldud teed tagasi minema. Popeye ja Olive tegid ka iga teatud aja tagant peaväljakul oma tantsunumbreid ja ette ruttavalt võib öelda, et külast väljudes ajas "waka-waka" poistelgi jala tatsuma :) Olive tegi vahepeal kuttidele õhupallidest koerad - üks sai valge ja teine musta ning neid hoiti küll hoolega, mis sest et tegija ise ikkagi hirmsavõitu oli.

Küla lõpuosas asub Jõulumaa. Jõulud on küll läbi, aga see maa pakkus vaatamist nii suurtele kui väikestele. Sinna on kujundatud erinevad päkapikkude elu- ja tööruumid ning kogu tegevus on motoriseeritud. Ehk siis küll toimus ühes toas suur söömine ja magamine, küll loeti lastelt saadud kirjakesi, küll tehti puutööd. Olid ka jääkarude ja põhjapõtrade ruumikesed, kus samamoodi elu käis. Päris eraldi seisis eemal veel üks suur maja, kus uksest sisenedes avanes tõeline päkapikutöökoda. Igas ruumis näidati mänguasjade valmistamise eri etappe. No et alguses olid vaid autorattad, siis juba autokered, siis pandi kõik kokku, siis pakiti ära ja saadeti pakid teele. Või umbes nii. Käisime ja piilusime igale poole ning vaatamist jagus piisavalt :) 

Päris pikk aeg möödus meie perel minigolfi radade juures. Seal harjutasid seda ala nii suuremad kui väiksemad. Samas sai ka mängida suurt "Tower" mängu (mulle mitte ei meenu, kuidas seda mängu kodumaal nimetatakse). Kui mängimistest ja ronimistest küllalt sai, läksime hoopis kinno, kus ekstra meile näidati mõnda Popeye multifilmi. Nii said lapsedki paremini aru, mis tegelane see imelik mees õigupoolest on, ja eks väike istumine kulus meile ära küll.

Ja ega see polegi veel kõik - siin-seal kohtasime me erinevaid loomakesi. Kohe minigolfi juures jäid silma kaks papagoid ja orav. Kusagil olid deegud. Natuke eemal kitsed ja lõpuks kohtasime isegi hirvi. Nii et midagi kõigile :) 

Lõpetuseks natuke üldisemat juttu ka:

Popeye Village ehk "Sweethaven Village" on 1980. aasta filmi "Popeye" võttepaik (Popeye rollis Robin Williams, Olive Oyl - Shelly Duvall). Küla valmis 1979. aastal seitsme kuuga. Vajalik puit toodi Hollanist ja Kanadast, sest Maltal on puiduga lood nagu nad on. 165 liikmega ehitustiim kasutas kahekümne puidust hoone valmistamisel kaheksa tonni naelu ja kaks tuhat gallonit värvi (1gallon on 3-4liitrit).

Filmimine algas 23. jaanuaril 1980. Sisu kokkuvõtteks - Popeye saabub Sweethaveni külla, et otsida oma isa. Seal kohtab Popeye Olive Oyli, kes on kihlatud Kapten Blutoga. Koos Olive'ga leiab Popeye hüljatud lapse - Swee'Pea. Viimasest Bluto ja Popeye vahelisest võitlusest (filmitud Blue Lagoonis) väljub võitjana Popeye ning lausub filmi lõpetuseks oma kuulsad sõnad "I yam what I yam". Filmimine lõpetati 19. juunil 1980.