Õuest kostuvad kirikukellad, mis järjekindlalt inimesi missale kutsuvad. Poiste toast kostab vaikset ja rahulolevat nohinat. Hea on olla... kuum teetass nina ees, küünlad valgust andmas.
Meie jõul möödus kenasti. Tegutsesin juba varakult köögis - süüa sai palju ja paar päeva on nüüd kindlasti hooleta. Emme antud soolaseentest valmis mulle seenesalat, lastele aitas RaR teha viineripirukaampse, pearoaks muidugi kartul-liha-kapsas. Magustoiduks panettone, assortiikommikesi ja shokolaadi. Jagus kõigile ja veel pealegi.
Kinkidega oldi sel aastal väga heldes meeleolus. Muidugi käis Jõuluvana just siis ukse taga, kui poisid magasid, aga sest polnudki hullu. Isegi kannatust jagus neil täitsa tublisti. Me jätkame minu lapsepõlve traditsiooni, et enne soolase söögi söömist ei ole mingit pakkide avamist. Kui siis lõpuks roheline tuli anti, ei jõudnud seda ragistamist, möllamist ära kuulatagi. Tore oli :)
Nii need pühad mööduvad, ootad ja ootad, valmistud ja valmistud ning mõne hetkega ongi läbi. Homme on meie jaoks juba üsna tavaline päev, kuigi ülejäänute jaoks just see tähtsaim osa jõuludest. Eks me läheme jalutama ja viime poisid uute tõukeratastega sõitma. Loodetavasti paistab päike ja jõuluhõngu on õhuski tunda. Kirikukellad kostavad taas...
väga armas on teie jõuluõhtust sel moel osa saada! tundub, et ettevalmistused olid südamega tehtud ja kogu energia, mis endast andsite, kasvas rõõmuks - jõulurõõmuks:)
ReplyDelete