Kalasöögiks

Meil käis vahepeal külalisi. Elinist-Jakost ma juba rääkisin, aga vahetult enne nende tulekut veetsid meie juures kaks nädalat minu vanemad. Püüan nüüd nendega koos kogetud kohti-elamusi tasapisi kirja saada. Lõpetaks selle aasta ikka kenasti ära :)

Panin juba mõni aeg tagasi tähele, et siia-sinna olid tekkinud fish-spa kohakesed ehk nn kalaspad :) Kuna Maltal suvine olemine teeb jalanahale elu üsna raskeks, tundus väike spa hea mõttena. Päris üksi ma sinna siiski istuma minna ei tahtnud ja tegin valmis plaani, et läheme ja katsetame koos emaga. 

Läksime ühel päeval kahekesi poodidesse-kohvikutesse ja kalade juurde samuti. Ma polnud päris kindel, mis tunne on, kui kalad jalgadelt vana nahka söövad. Ma pole tõesti varem kalatoiduks olnud :) Pelgasin, et on hirmus kõdi ja siis ma itsitan kogu selle aja ning ei suuda jalgu vees hoida. Muidugi olin ma ka esimene - pesti jalad ära ja vupsa aga sisse. Hinge kinni hoides panin jalad vette ja... polnud üldse hull! Selline tunne oli nagu võtaks mullivees jalavanni (mitte et ma seda teinud oleksin, aga kui teeksin, siis just nii see tunduks). Kokkuvõttes täiesti talutav ja miks mitte teha sedasi iga nädal. Samas emale ei meeldinud, ta vist lausa kartis kogu seda ideed, et keegi elusolend mööda jalga ringi liigub ja nahka näksib. Samal ajal oli seal teisigi inimesi ja üks naisterahvas võttis jalad veest varem, kui aeg oleks ette näinud. Ta lihtsalt ei suutnud enam. Seega - kas meeldib või mitte, kõigile selline spa kindlasti mõeldud pole :) Eriti neile, kel kalad ebameeldivaid emotsioone tekitavad....