Korterisaaga

Puhkuseks on hotell ju tore küll. Kui aga pikemalt hotellis elada tuleb, hakkab ülel hetkel natuke ära tüütama. Nii meilgi... Iga päev hommikusöögiks üks ja seesama, seejärel arvesta, et koristaja saaks käidud jne. Hing ihkas ikka oma kodu ja oma tegu.

Nonii, mismoodi siis siin seda korterikest otsida. Kuna me pole esimesed eestlased Maltal, siis kuulasime hoogsalt maad. Küll siitkaudu, küll sealtkaudu. Kellegi kommentaarid just meelt rõõmsaks ei teinud, sest peamiselt öeldi meile taolisi asju - "te peate kindlasti väga palju kortereid läbi käima!", "teile näidatakse arvukalt täielikku jama!". Kuidas tundub? Lootustandev? :) Õnneks tuli appi Kaiakas, kes oli just mõned nädalad tagasi maaklerite hulgas tuvastanud kellegi, kes tõepoolest saabki aru, mida temalt oodatakse. Et rõdu on ikka rõdu ja et köök on ikka selline, kus süüa ka saab teha ja muud säärast.

Kaiaka soovitatud maakleriga võtsimegi ühendust. Vuristasime ette oma tingimused (neid nii väga palju ju polnudki) ja lootsime, et ehk on tal midagi just meile pakkuda. Oligi. Vedas meid kolme korterisse.
Esimene oli kolme magamistoaga ja Sliemas. No ruumi oli seal küll palju, aga mööbel ja kõik pigem väsinud. Liiga väsinud.
Järgmine korter oli viis-pluss-vaatega, kahe magamistoaga, uue ja täisvarustuses köögiga (no heakene küll, nõudepesumasinat polnud), piisavalt suure elutoaga, aga magamistoad ehk natuke kitsukesed.
Viimases korteris oli Maltale iseloomulik pikk koridor. Selline, kus saaks sprinterite distantsiks harjutada. Kaks magamistuba, täitsa hea suurusega. Aga seekord jälle elutuba ja köök pigem väikesed ja viimane ka natuke ajahambusse jäänud. Korteri peremees oli muidugi lõbus sell ja tutvustas kõiki majanaabreid ja lubas endast 200% anda ükskõik mis mure puhul.

Meie valisime selle teise korteri. Nii imelik - me valisime teise korteri! Teise! Kusjuures ega me rohkem kortereid vaatamas käinudki kui needsamad kolm. Ei mingit "vaadake hästi palju kortereid".

Täna käisime võtmeid saamas ja allkirju jagamas. Nüüd siis olemegi Gzira elanikud. Elame otse promenaadil, vaatega merele ja üle vee paistvale pealinnale. Ruumi on, nii et poistel peaks hea olema. Ruumi on ka külalistele öömaja pakkumiseks ;) Muidugi on pisukesi miinuseid ka, aga ma usun, et saame neist kenasti üle. Nüüd pole muud kui koristama (sest siin ei taipa nad vist päriselt, mida tegelikult puhas kodu tähendab) ja sisse kolima. Veel viimased päevad hotellis ja siis natuke aega internetita elu ;) Aga omas kodus ;)

Ahjaa, klaasist vaagna ja nurgas seisva suure vaasi viisime me juba puutumatusse kaugusesse. Meil ju ikkagi kaks väikest mürgeldist :D