Keelest

Maltal on kaks riigikeelt - malta keel ja inglise keel. Minu jaoks hea ja mugav, inglise keel ju suus. Siin pole vist pea kedagi, kes inglise keeles rääkida ei oskaks. Väikesed lapsed mänguväljakutelgi räägivad eelkõige inglise keelest. Aga see selleks...

Tegelikult tahtsin ma rääkida malta keelest. Ma olen alati olnud arvamusel, et kusagil elades peaks proovima ka kohalikku keelt teataval määral selgeks saada. Nüüd olen ma siin ja... oi kui hirmus see malta keel on :) Ringi kõndides ikka kuulen siit ja sealt, aga arusaamisest on asi kaugel. Kuidas ma saakski semiidi keelest aru saada? :) Muide, malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina tähtedega ja mida räägitakse Euroopas.

Kes teab, ehk saab isegi minusugusest asja ja näiteks aasta pärast oskan mõne lause öelda? Ei ole ma just teab mis keeletalent, aga... elu näitab.

Leidsin wikipediast ühe lõigu inglise ja malta keeles. Head õppimist!

The Union is founded on the values of respect for human dignity, freedom, democracy, equality, the rule of law and respect for human rights, including the rights of persons belonging to minorities. These values are common to the Member States in a society in which pluralism, non-discrimination, tolerance, justice, solidarity and equality between women and men prevail.

L-Unjoni hija mibnija fuq il-valuri ta' rispett għad-dinjità tal-bniedem, ta' libertà, ta' demokrazija, ta' ugwaljanza, ta' l-istat tad-dritt u tar-rispett għad-drittijiet tal-bniedem, inklużi d-drittijiet ta' persuni li jagħmlu parti minn minoranzi. Dawn il-valuri huma komuni għall-Istati Membri f'soċjetà karatterizzata mill-pluraliżmu, in-non-diskriminazzjoni, it-tolleranza, il-ġustizzja, is-solidarjetà u l-ugwaljanza bejn in-nisa u l-irġiel.

Väike vagane viriseja :)

Üldiselt ei ole mul Malta kohta midagi paha öelda. Siin on täitsa mõnus ja kõikide teistmoodi asjadega harjub. Mulle väga meeldib, et ma saan nii palju rohkem liikuda ja muidugi meeldib mulle ilm. Aga ometi ma nüüd natuke virisen...

See, mismoodi nad koristavad, on minu jaoks liig mis liig. Kui meil korteri lepingus oli punkt, et lubame korteri korrashoidu professionaalse teenuse abil või muul moel, mõtlesin ma, et kas tõesti võibki nii mustaks jätta? :D Tundub, et võib... Meile ju anti üle koristatud korter... Ma mängisin siin vurrkanni eile mitu tundi ja sain tehtud suure toa väikese mööblitüki, natuke lastetoast ja koridor-köök-elutuba põranda. Kui ma peale kolmandat lapiga tõmbamist ikka musta (jah, süsimusta) jama näen, ei ole ju tegemist koristatud pinnaga. Või on? :D Ving...

Mis siin imestada eksole. Kaiakas juba ütles, et heh lõunamaa ju. Hotelliski ei vaevunud koristajad vaatama voodi alla, et sealt tolmu pühkida. Ometi olid voodid kõrged ja sealt oleks tolmu pühkida saanud kasvõi läbi roomates. Aga ei, tehti vaid nähtavad paigad.

Ma ei ole ausõna puhtusefriik. Eestis oli mul ikka kodus tolmu ja mitte vähe, aga siin see rokasus ajab lausa südame pahaks :D

Vot! Virina lõpp!

Iseseisvuspäev Vallettas

Eelmisel teisipäeval, 21. septembril, oli Malta iseseisvuspäev. Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964.

Me muidugi arvasime, et no nii tähtis päev, kindlasti toimub midagi põnevat! Tühjagi :) Keegi ei viitsi end vabal päeval ekstra liigutada. Oli jumalateenistus ja pealinnas ka mingisugune paraad vist, aga sellega asi piirdus. Enne õiget päeva pidutseti küll, aga siis me ei jõudnud kuhugi.

Nii veetsime meiegi iseseisvuspäeva tavalise vaba päevana ja sõitsime Vallettasse jalutama. Sliemast Vallettasse läksime laevaga. See on hea ja mõnus ja kiire variant üle vee jõudmiseks. Buss võtab kauem aega. Pealegi saab üle vee sõites avanevaid vaateid imetleda :)

Vallettas oli vaikne. Suur osa kohtadest kinni ja tänavatel jalutasid peamiselt turistid. Aga Vallettas oli mõnus :) Malta pealinn on väike (0,8km2), aga omamoodi kodune. Ühtlane tänavate võrgustik mäest üles ja siis jälle mäest alla. Absoluutselt õige paik niisama lonkimiseks või siis töisel ajal kohvitamiseks/ostlemiseks.

Meie jalutasime kuni jõudsime Grandmaster's paleeni. Selles hoones on Malta presidendi kodu ja Malta parlament. Palee eest leidsime vahva purskkaevu, mis eelkõige meeldis muidugi poistele. RaR jooksis veejugade vahel ja sain õige väheke märjaks :) Aga õnneks on siin nii soe, et kuivamine pole mingi küsimus. Hiljem aga esitati muusikapalaga purskkaevuetendus. Kui see peaks õhtuti värviliselt toimuma, siis on tegemist ühe väga hea vaatamisväärsusega! Jälgisin isegi seda põnevusega ja veejoad kerkisid muusika võtmekohtades äärmiselt kõrgele. Tõesti lahe!

Lisaks purskkaevule vaatasime ära ka vahtkonnavahetuse või siis vist pigem puhkama minemise, sest välja vahti pidama ei jäänudki kedagi. Kõik läksid ära :) Peale seda aga asusime taas koduteele. Kuna olime Vallettasse tulnud ühega viimastest paatidest, siis tagasi sõitsime bussiga. RaR'le siinsed bussid muidugi väga meeldivad ja me polnudki siin veel kordagi sõitma jõudnud. RiR aga suutis selle lühikese aja jooksul silma kinni panna. Uskumatu, kuidas Malta busside pigem agressiivne sõidustiil lapsi uinutab :D

Nüüd laupäeval oli Vallettas Valge Öö, aga sinna kahjuks ei jõudnud. Kahe käruga oleks isegi teostatav olnud, aga ühes korraga kaks last magada ei saa. Ju teinekord siis :) Ju tuleb üritusi veel :)

Korterisaaga

Puhkuseks on hotell ju tore küll. Kui aga pikemalt hotellis elada tuleb, hakkab ülel hetkel natuke ära tüütama. Nii meilgi... Iga päev hommikusöögiks üks ja seesama, seejärel arvesta, et koristaja saaks käidud jne. Hing ihkas ikka oma kodu ja oma tegu.

Nonii, mismoodi siis siin seda korterikest otsida. Kuna me pole esimesed eestlased Maltal, siis kuulasime hoogsalt maad. Küll siitkaudu, küll sealtkaudu. Kellegi kommentaarid just meelt rõõmsaks ei teinud, sest peamiselt öeldi meile taolisi asju - "te peate kindlasti väga palju kortereid läbi käima!", "teile näidatakse arvukalt täielikku jama!". Kuidas tundub? Lootustandev? :) Õnneks tuli appi Kaiakas, kes oli just mõned nädalad tagasi maaklerite hulgas tuvastanud kellegi, kes tõepoolest saabki aru, mida temalt oodatakse. Et rõdu on ikka rõdu ja et köök on ikka selline, kus süüa ka saab teha ja muud säärast.

Kaiaka soovitatud maakleriga võtsimegi ühendust. Vuristasime ette oma tingimused (neid nii väga palju ju polnudki) ja lootsime, et ehk on tal midagi just meile pakkuda. Oligi. Vedas meid kolme korterisse.
Esimene oli kolme magamistoaga ja Sliemas. No ruumi oli seal küll palju, aga mööbel ja kõik pigem väsinud. Liiga väsinud.
Järgmine korter oli viis-pluss-vaatega, kahe magamistoaga, uue ja täisvarustuses köögiga (no heakene küll, nõudepesumasinat polnud), piisavalt suure elutoaga, aga magamistoad ehk natuke kitsukesed.
Viimases korteris oli Maltale iseloomulik pikk koridor. Selline, kus saaks sprinterite distantsiks harjutada. Kaks magamistuba, täitsa hea suurusega. Aga seekord jälle elutuba ja köök pigem väikesed ja viimane ka natuke ajahambusse jäänud. Korteri peremees oli muidugi lõbus sell ja tutvustas kõiki majanaabreid ja lubas endast 200% anda ükskõik mis mure puhul.

Meie valisime selle teise korteri. Nii imelik - me valisime teise korteri! Teise! Kusjuures ega me rohkem kortereid vaatamas käinudki kui needsamad kolm. Ei mingit "vaadake hästi palju kortereid".

Täna käisime võtmeid saamas ja allkirju jagamas. Nüüd siis olemegi Gzira elanikud. Elame otse promenaadil, vaatega merele ja üle vee paistvale pealinnale. Ruumi on, nii et poistel peaks hea olema. Ruumi on ka külalistele öömaja pakkumiseks ;) Muidugi on pisukesi miinuseid ka, aga ma usun, et saame neist kenasti üle. Nüüd pole muud kui koristama (sest siin ei taipa nad vist päriselt, mida tegelikult puhas kodu tähendab) ja sisse kolima. Veel viimased päevad hotellis ja siis natuke aega internetita elu ;) Aga omas kodus ;)

Ahjaa, klaasist vaagna ja nurgas seisva suure vaasi viisime me juba puutumatusse kaugusesse. Meil ju ikkagi kaks väikest mürgeldist :D

Mänguväljakud

Mis ma siis siin päevad läbi teen? Kuna viis päeva nädalas oleme poistega kolmekesi (mis siis, et sellist nädalat veel polegi olnud), siis on mänguväljakud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Seda tegelikult ka nädalavahetustel, mil me samuti hommikupoole mängima läheme.

Ajal, mil RaR turnib/kiigub/jookseb ja RiR kiigub/istub/turnib, vaatan mina inimesi. Tööpäevadel pole pea mitte ühtki minuvanust naist lastega mängimas. Need, kes on, on ilmselgelt turistid või siis ehk ka minulaadselt siin elavad välismaalased. Malta lastega käivad mängimas vanavanemad. Järelikult on emad/isad tööl, sest tõenäoliselt pole siingi sellist emapalga ja lastega kodus olemise süsteemi nagu meil kodumaal. Vanavanemad aga paistavad sellised pensioniealised ja nende ülesandeks on enamasti selliste pooleteiseaastaste lastega päevade veetmine. Kuidas nad küll jaksavad!

Maltalased suitsetavad vist palju... Või ehk ei suitsetagi rohkem kui eestlased, aga siin on lubatud seda teha rohkemates kohates kui Eestis. Mis aga eriti naljakas on - nad suitsetavad mänguväljakutel! Miskit siin ei klapi. Näiteks tuleb vanaisa lapselapsega. Paneb poisi kiikuma ja asub talle hoogu tegema. Enne aga - süütab sigareti. See, et suitsu sees kõik ümberkaudsed kannatama peavad, polegi vist oluline. Samamoodi võib näha näiteks ema kolme lapsega. Jõuab mänguväljakule, istub pingile ja süütab sigareti, kusjuures lapsed on alles temaga koos pingil. Tundub, et siinsed pole midagi kuulnud passiivse suitsetamise kahjulikkusest.

Õnneks muus osas on siinsed mänguväljakud mõnusad ja tundub, et ka lastele meeldivad. Ja see ongi ju tegelikult peamine :)

P.S. Juba mitmel korral oleme ühel mänguväljakul kohanud kahte vanaisa (vist) umbes nelja-viie lapsega. Neist kaks on tüdrukud ja üks neist tüdrukutest annab iga kord suure etenduse muusika ja tantsuga. Esitatavad palad on Shakira "Waka Waka", Lady GaGa "Alejandro" ja "Bad Romance". See tüdruk võib olla maksimaalselt 4-aastane ja ma alati muigan tema esinemist jälgides.

Mis koht see Malta on?

Mul on tegelikult vaja teha kaks postitust. Üks sellest, kuidas me iseseisvuspäeval Vallettas käisime, ja teine sellest, kuidas me korterit otsime, aga kuna ma tahan lisada ka pildimaterjali, siis need postitused natuke ootavad oma aega :)

Malta on väike kivimürakas keset Vahemerd. Õigupoolest on neid kivimürakaid seitse, millest kolm on asustatud - Malta, Gozo (Ghawdex) ja Comino (Kemmuna). Meie elame Malta saarel :) Kogu riigi pindala on 316km2, sellest Malta saar on 246km2. Näiteks Hiiumaa on 1019km2 ja Muhumaa 200km2.

Maltal elab natuke üle 400000 inimese. Turismihooajal on siin rahvast muidugi vähemalt kaks korda nii palju. Maltalased räägivad malta keelt, aga riigikeeleks on ka inglise keel, mida üldjuhul kõik ka oskavad. Tihti on tänaval kuulda ühe ja sama jutuajamise sees nii üht kui teist keelt. Malta keel pärineb araabia keelest, aga tunda on ka itaalia ja inglise keele mõju.

Malta iseseisvus aastal 1964 ja astus Euroopa Liitu aastal 2004. Rahaühikuna on käibel euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne oli siinne rahaühik Malta liir.

Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima. Siin on soe! Üldiselt on kaks aastaaega - soe ja kuiv suvi ning jahedam ja niiske talv. Aasta keskmine temperatuur on 18 kraadi. Näiteks jaanuaris on keskmine temperatuur 10-16 kraadi, augustis aga 23-32 kraadi.

Liiklus on Maltal lõunamaiselt segane :D Sõidetakse siin vasakul pool teed. Peamiseks ühistranspordiliigiks on lõbusad kollased Malta bussid. Need bussid on juba omette vaatamisväärsuseks :) Bussisõit on siin odav - 0,47EUR ja busse on väikese koha kohta päris palju. Iga väike poiss saab siia reisides kindlasti bussisuveniiri ;)

Mida Maltal vaadata? Minu top 10 raamat ütleb, et esikümne vaatamisväärsused on siin:
* Grand Master's Palace, Valletta
* St. John's Co-Cathedral, Valletta
* Hagar Qim & Mnajdra
* Mdina & Rabat
* Palazzo Parisio, Naxxar
* Marsaxlokk
* Hal Saflieni Hypogeum, Paola
* The Citadel, Rabat/Victoria
* Dwejra, Gozo
* Comino

Ja kindlasti tasub vaadata veel paljut. Kasvõi niisama siinsetel väikestel ja vaiksetel tänavatel lonkides. Nii et - tulge Maltale! :)

Hinnad Maltal

Minu käest ikka küsitakse, et miks üks või teine asi siin maksab. Teen väikese valiku hinnanäidetest:

• Bussipilet - 0,47EUR - 7,35EEK
• Laevapilet Sliema-Valletta - 0,93EUR - 14,55EEK
• Pilet tuuribussile - 15EUR - 234,70EEK

• Pasta/pizza - 6-9EUR - 93,90-140,80EEK
• Praad - 10-14EUR - 156,50-219,05EUR
• Klaas mahla -1,60EUR - 25,00EEK
• Topsike jäätist - 1,20-1,30EUR - 18,80-20,35EEK

• Jogurt, 150g - 0,33EUR - 5,15EEK
• Pudel vett, 3L - 0,77EUR - 12,05EEK
• Õunad, 1kg - 2,50EUR - 39,10EEK
• Virsikud, 1kg - 2,40EUR - 37,55EEK
• Juust, 175g - 1,89EUR - 29,60EEK
• Pasta, 500g - 0,60-0,90EUR - 9,40-14,10EEK
• Õlu, 0,5L - 0,62EUR - 9,70EEK
• Kinnie, 1,5L - 1,59EUR - 24,90EEK

Üldiselt on sedasi, et kõiksugune värske kraam, juust ja karastusjoogid on pigem kallimad kui Eestis, aga on ka palju asju, mis on kõvasti soodsamad. Kokku kombineerides on vist umbes samasse kanti. Eks hinnad on kõik näitlikud ja võib leida asju ka soodsamalt (alla hinnatult) või mõnest poest kallimalt.

Küll aga käisin ma täna Nextis lastele t-särke ostmas ja sealne allahindlus teeb Eesti poodidele silmad ette. Kõik asjad -70% ;)

Eestlased Maltal

Võiks ju arvata, et sellises tibatillukeses riigis nagu Malta eriti kaasmaalasi ei kohta, aga selline arvamus on ääretult ekslik. Laupäeval saime kohalike eestlastega kokku Surfside's. Ja meid tuli kokku üllatavalt palju! Vist kuni 25 eestlast koos lastega (neist lõviosa olid küll Ahti töökaaslased, aga sekka sattus teisigi).

Istusime ja muljetasime. Meie muidugi enamjaolt kuulasime, sest vaid mõnest päevast suurt muljetada pole. Eks kogenumad pajatasid oma eludest põnevaid seiku. Näiteks kuidas autot juhtides alguses tundus, et liiklusmärke Maltal polegi, aga mõne aja pärast need valelt poolt teelt siiski üles leiti. Või kuidas teatud hetkedel võib siin elades tekkida sõjatsooni tunne, sest maltakad on ilutulestikuhullud ja põmmutavad vahet pidamata. Või hoopis kuidas Maltal on kala nii kallis ja seetõttu tuleb sellest pigem loobuda.

Meil oli absoluutselt mõnus õhtu ja kuigi laste uneaja tõttu pidime natuke varem lahkuma, siis hea meel on ikkagi, et kohale läksime :) Nüüd on ehk mõni nägu ka meeles, et teab tänaval tere öelda. Vast ei jäänud viimaseks sini-must-valge all kogunemiseks!

Kinnie

Eestis jõime me Coca-Colat. Siin aga hoopis Kinniet ;) Ja ma valiksin iga kell külma Coca asemel külma Kinnie! Nimelt soojana ei kõlba Kinnie juua, aga külmalt jääga on lausa maius :)

Kinnie on maltakate jook aastast 1952. Kuigi Kinnie näeb välja nagu konjak või muu sellelaadne alkohoolne jook, on tegemist ikka karastusjoogiga. Maitse on natuke kibe ja natuke magus. Kinniet valmistatakse kibedatest apelsinidest ja tervest reast erinevatest ürtidest ja vürtsidest nagu näiteks aniis, vanill, rabarber ja ženšenn.

Kinnie on täpselt see jook, mida tuleb Maltal kindlasti proovida! Ja ma arvan, et mõned purgid Kinniet tulevad minu kohvris Eestisse kaasa ;)

Postcrossing in Malta

Üks kindel tingimus siia kolides oli, et ma pean saama edasi tegeleda oma pensionäriliku hobiga - markide kogumine ja postcrossing. Sel põhjusel pakkisime me kaasa ka kõik mu margialbumid ja neid pole mitte üks või kaks :P

Eile selgus, et ohoo, kaartide/kirjade saatmine Euroopasse on ju suisa odav! 0,37 EUR ehk siis umbes 5,70 EEK. Suurepärane! Eestis sai sama hinnaga saata vaid riigisiseselt. Mujale 0,51 EUR kuni 0,86 EUR ehk 8-13,45 EEK. Arvestades, et aktiivseimad riigid postcrossijatega on Soome, Saksamaa, Holland ja USA, siis saan ma hakkama kuni 8 krooniga ;) No ja mõnikord siis tuleb kallimalt marke peale laduda.

Postkaartide hinnad on siin umbes samad, aga tihti on võimalus mitu tükki ostes soodsamalt saada. Näiteks nägin täna silti, et kuus kaarti oli vist 1,8 EUR või midagi sinnakanti. 4-6 EEK kaardi eest on täiesti klassikaline hind.

Nüüd tean ma ka seda, kus asub Sliema postkontor (mis sest et ma üritaks sinna võimalikult vähe sattuda ja oma margid/kaardid kõik mujalt omandada). Ja mis veel tähtsam! Ma tean, kus asub koht nimega Malta Stamp Shop. See oli täna isegi lahti, aga kuna kiirustasime hotelli, siis ma sisse piiluma ei hakanud. Window-shoppingut tegin küll ja silma jäi näiteks kilekott ümbrikult väljalõigatud markidega ja muu selline kraam. Selles poes hakatakse mind tundma ;) That's for sure!

Nüüd pole muud, kui oodata oma kodu, sest siis tekib mulle ka mingisugune reaalne aadress. Seejärel hakkame harrastama! :)


EDIT: Kui nüüd kellelgi tekkis vastupandamatu soov kaarti saada, siis palun mulle kirjutada kristi.palm [at] gmail.com ja panna sinna oma aadress ja näiteks kaardisoov (kui juhtub olema kindel teema).

Argipäev Maltal

Eilne päev oli sisseelamiseks. Käisime kõik koos jalutamas, mängimas, kontoris, poes ja muidugi söömas. Siin lähedal on kaks täiesti asjalikku mänguväljakut. Üks on natuke suurem, aga nii mõnisada meetrikest kaugemal, teine on pisem. Mõlemad on head kohad lastega ajaveetmiseks. RaR muidugi suurema osa ajast kiigub, siis natuke turnib ja laseb liugu ning lõpetuseks kiigub. RiR veel kahjuks liulaskja ei ole, aga siinsete beebikiikude peale laseme tedagi :)

Poode on ümbruskonnas pigem vähe. No tegelikult kui nüüd Eestisse ümber tõsta, siis ehk umbes samamoodi, aga selliseid suuri hüpermarketeid siin lähedal kohe võtta pole. On mõned väiksemad ja mõned väheke suuremad poekesed, kust peamise kraami siiski leiab. Ilmselgelt tuleb poodi jõudmiseks kasutada kondimootorit :) Poodide kvaliteedis on veel üsna raske harjuda, aga tagantjärele selgus, et pood, kus eile käisime, on pigem kallim kui soodsam. Ei orienteeru veel siinsetes hindades ja lisaks tuleb ju kogu aeg harjuda uue rahaühikuga. Aga jogurtit, saia, õuna ja muidugi palju-palju vett tõime endaga kaasa.

Täna on esimene tõeline argipäev - Ahti läks tööle. Sõime varakult kõik koos hommikusööki ja edasi jäime poistega kolmekesi. Ilm on veel kuumem kui eile, kuid õnneks on Maltal ju meri ja väheke tuult jahutab mõnusalt. Esimese asjana läksime kohe mängima. Ma ei mäleta, millal ma viimati Eestis end kell 9 lihtsalt jalutama või mängima vedasin :) Või et millal ma üldse sedasi muudkui kõndisin ja kõndisin. Trenni polegi vaja minna, kui oled Maltal kahe väikese lapsega ja vead neid kärus. Ühte siis sees istumas ja teist seisulauaga taga. Seisulaud, muide, paistab siin haruldus olevat, sest pea kõik vaatavad meid kui ilmaimet :D

Mängimised mängitud oli meil veel oluline eesmärk osta marke ja panna kaart posti. Margid sain ma üllatavalt lihtsalt. Ajalehti ja raamatuid müüv pood teatas iseenesestmõistetaval ilmel, et muidugi on neil marke. Võtsin kohe mõne varuga ja ma loodan, et on ikka õige väärtusega. Edasi siis postkast... Eile nägin ma neid täitsa mitu, aga sinnakanti polnud meil täna asja. Ikka uuesti ja uuesti jõudsin ma rõõmustada kaugelt punast kasti märgates ja siis uuesti pettuda, sest see polnud selline kast, kuhu saab kaarti sisse lasta. Sedasi vist kokku kolm korda, kuni jõudsime kohta, mida ma mäletasin eelmisest aastast. Seal oli õige postkast alles ja meie eesmärk sai täidetud.

Sedasi mängides, kõndides, otsides möödus täiesti ootamatult 2,5 tundi! Kell oli ühtäkki pea 12 ja päike kõrvetas aina karmimalt. Tulime tuppa peitu :) Uni või väike puhkus kulus meile kõigile ära.

Kuna meie poisid magavad hetkel veel natuke erinevatel aegadel, siis RiR alles nägi unenägusid, kui RaR silmad lahti tegi. Siis on alati hea temaga lauamänge mängida, sest pisike ei tule oma osa nõudma. Kui aga teinegi ärkas, läksime me taas mänguplatsile. Issit ootama :)

Õhtune programm on meie hotellis viibimise aja jooksul suhteliselt sarnane. Peamine eesmärk - leida endale õhtusöök. Enamasti sööme pastat. Siin pakub päris suur osa kohtadest pastat ja pizzat. Pastaga on kindla peale minek - ka RaR saab oma osa. Malta toidukogused on meie mõistes päris suured, nii et tihti ei jõua me ise portsu äragi söödud. Kõhud täis, jalutasime ja nautisime siinset ilma ja õhtutulesid. Päike loojub Maltal kiiremini kui Eestis ja pimedus saabub hirmus äkki. Aga pimeduses on oma võlu :)

Homme on meil ees eestlaste kokkutulek!

Kiire peatus Berliinis

Maltale lendamisel on oma kitsaskohad. Esiteks, otselendu reeglina ei ole. Sel kevadel-suvel vist tehti kaheksa korda otselennud. Eks see ole ka mõistetav, tegu pole ju eestlaste jaoks ülimalt atraktiivse sihtkohaga. Teiseks, lende kokku pannes tuleb tõenäoliselt arvestada pikkade pausidega lendude vahel. Näiteks veeta öö kusagil lennujaamas (nagu me tegime eelmisel kevadel Maltalt Eestisse sõites) või veeta päev mõnes toredas Euroopa linnas. Kolmandaks, pea alati on pileteid broneerides/ostes mõni üllatus varuks. Kas selgub, et see hind ikkagi on mingi viga või ei saa sedasi enam broneerida või on lend vahepeal ära kadunud.

Me tegime kiire stopi Berliinis. Lendude vahele jäi parajalt pikk paus, et linna peale minna. Õnneks on Berliini Tegeli lennujaam keset linna ja sealt bussiga ühele peatänavatest vaid mõne hetke tee. Otsest päevaplaani meil polnud, teadsime vaid, mis tänavale jõuda soovime. Korra mõtlesime ka loomaaia peale, aga niigi olime väsinud.

Kohale jõudes tegime kõigepealt katkise kirku kõrval treppidel ja sõime saiakesi. Katkine kirik ehk Kaiser Wilhelm Memorial Church peab meenutama inimestele sõja laastavat mõju. Toimib. Edasi hakkasime mööda Kurfürstendammi tagasi jalutama külastades kiirelt ka mõnda poodi, kuigi sealt midagi võtta ei olnud :) Söögikohtade otsimisega võõras linnas ilma eeltööta on põnev. Otseselt ei tea ju, kus mida pakutakse ja kus võiks saada mõnusa söögielamuse. Leppisime seekord tavalise grilltoiduga, aga plussiks oli söögikoha mängunurk :) Teadagi kes seal tegutses. Kõhud täis, seljad kottide all valutamas, kõndisime aina edasi ja edasi, kuni järgmise Starbucksi juures tuli teha kohvipaus :) Ja lõpuks uuesti bussi peale ja lennujaama, kus ees ootamas nõukaaegse pikkusega saba!

Järgmine kord siis novembris läbi Müncheni.

Saabumine

On 16. september. Siinse aja järgi näitab kell 14:05. Me oleme Maltal! Päike paistab, inimesed ujuvad meres ja ilm on tohutult soe.

Viimased ööd Eestis olid lühikesed. Mitte seepärast, et und poleks olnud. Ei, kindlasti mitte. Ikka seepärast, et pakkimist ja sehkendamist oli lihtsalt liiga palju. Kui päris aus olla, siis kõike me tehtud ei jõudnudki. Uskumatuna näis, et kuigi meie korter oli asjadest pea tühi, oli asju ikkagi veel liiga palju. Suur osa leidis endale kodu prügikastist ja vist mõne hetke pärast juba mõne kodutu juures, sest nad olid varsti jaol. Taaskasutus seegi :) Olime arvestanud, et reisime kohvri ja kahe suure kotiga. Haaaa! Muidugi ei mahtunud meil asjad ära. Olgu tänatud inimesed, kes raskel hetkel appi tulevad :) Niisiis - kaks suurt kotti ja kaks kohvrit.

Lennujaama jõudsime tund enne lendu. Uskumatult hästi :D Check-inis selgus muidugi see, mida ettegi teadsime - lubatud 70kg asemel oli meil 82,5kg. Aga Eestis pigistati silm kinni ja lasti sel olla :) Nii armas! Hiljem Saksamaal muidugi sattus meie teenindaja olema eriti "nina-kirtsus" sündroomiga ja seal me siiski maksime. Korra vaadati meie kohvreid ka sellise pilguga, et ehk pakite ümber, aga õnneks see mõte sõnadeni ei jõudnud. Turvakontrollid muidugi arvasid, et RiR'i piimapulber on kindlasti midagi hirmsat ja kohver otsiti ka läbi nagu selgus. Minu poolik pakk Geisha teed vist meenutas mõnda kahtlast ainet :D Kahju ainult, et nad uuesti pakki sulgeda ei oska ja mul nüüd tee asemel kohvritäis puru on.

Lennud läksid nii hästi kui kahe väikese lapsega reisides minna saidki. RiR magas mõlemad lennud maha :) RaR möllas issiga kleepsuraamatu kallal suunal Tallinn-Berliin ja magas samamoodi suunal Berliin-Malta. Maandumine oli väheke raskem, sest kuida seletada kolmesele, et ööune ajal tuleb lennukist välja ronida, pagasit oodata, taksosse istuda ja hotelli minna.

Taksod on siin lõbusad :D Nagu kogu autoga sõitmise süsteem. Esimene kord Maltal ma arvasin, et kui me kohe kohale ei jõua, siis ma lihtsalt kaunistan takso ära. Seekord õnneks nii hull polnud, aga kihutamine on neil siiski kenasti selge. Eluks vajalik oskus, kui sa elad Maltal.

Hotell on meie koduks nüüd kuni kuu aega. Peatume St.Julians's hotellis Le Meridien. Mõnus on - kaks tuba, kaks rõdu (päevitada saab), vann ja dush eraldi. Kui vaja lõõgastuda, on olemas spa, bassein ja üleval 12. korrusel sun deck :) Aga muidugi tahaks juba oma kodu (kuigi koristajateenuse üle ma küll ei kurda). Eks uuest nädalast tuleb Malta lõbusa maakleriteenusega tutvuda. Igav ei hakka kohe kindlasti!

15. september läheneb...

10 päeva. Poolteist nädalat. Kolmandik kuud...

Ettevalmistused on täies hoos. Kolmapäevane pakkimine oli 100% meie moodi - viimasel minutil ja tohutu tempoga. Saagiks 18 kasti/pakki, mis teed saarele meist eraldi alustasid. Teine sama palju jääb meist maha ootama, kuni me ükskord tagasi saabume :)

Emotsioonid on üllatavalt rahulikud. Pooltühja korterit vaadates on küll väike värin hinges, kuid reaalselt pole vist veel kohale jõudnud, et meie kodu hakkab olema nüüd hoopis ühel kivimürakal keset merd. Me ju saame hakkama :)

Palju on tehtud ja natuke veel teha. Korteri ja autoga on korras, jäänud vaid mõned pisiasjad. Näiteks RaR'i juustelõikus ja temaga Miia Milla Manda muuseumi külastus. Ja muidugi minu töö...

Väike Avatud Uste Pärastlõuna on plaanis meie suhteliselt tühjas kodus 12. septembril alates kella neljast peale lõunat :) Pakume pannkooke ja jooke ja viimast võimalust meiega aega veeta. Registreerima ei pea - võib vaid sisse astuda ;) Noh kui ei tea, kus meie kodu on, siis seda tuleb muidugi uurida.

Uute elamusteni!