Siin Eestis olles on väga raske end kokku võtta ja viimased Malta lood kirja panna. Üks osa on kindlasti siinsel ilmal, mis meid eriti hellitama ei kipu. Aga aeg muudkui läheb ja sellelt lõunamaiselt kivimürakalt lahkumisest on möödas juba kaks kuud. Paari nädala pärast saab sinna kolimisest kaks aastat. Nii et parem siiski asjad üles tähendada. Ühtlasi mainin, et see blogi kaob avalikkusest koos aastaga 2012. Edasi on ta meie oma väike seiklus...
* * * * *

Malta Linnupargist ehk Birdparkist ei olnud ma varem üldse midagi kuulnud, kui ühtäkki üks kaasmaalane küsima tuli, et olen ma seal juba käinud, poistele kindlasti meeldiks. Hakkasin asja uurima, et kas tõesti ongi Maltal mingisugune selline koht ja kui on, siis kus ometi?
Selgus, et tõsi mis tõsi - üsna Bugibba ja Qawra külje all on pisike kiivalt hoitud saladus. Asukoht on peaaegu suure tee ääres, aga sellest hoolimata luhtus meie esimene katse seda parki külastada seetõttu, et me ei suutnud õiget teeotsa tabada. Teisel korral läks õnneks :)
Birdparkis on üle 200 linnu- ja loomaliigi. Muuhulgas võib näha flamingosid, pelikane, luiki, kurgesid, papagoisid, känguruid ja nii edasi ja nii tagasi. Piletihind on ehk liiga krõbe, aga... no tegemist on ikkagi Maltaga.
Birdparkis on üle 200 linnu- ja loomaliigi. Muuhulgas võib näha flamingosid, pelikane, luiki, kurgesid, papagoisid, känguruid ja nii edasi ja nii tagasi. Piletihind on ehk liiga krõbe, aga... no tegemist on ikkagi Maltaga.
Kui me linnuparki läksime, olid paljud sealsetest elanikest pesadel haudumas. Seepärast polnud üldse imestada, et linnud kippusid meie suhtes kurja nägu tegema ja nokkasid ähvardavalt lahtisena hoidma. Et tulgu me ainult lähedale ja ... Näiteks luigepaar, kes üritas oma pesa kaitsta, oli nö vabalt ringi jooksev ehk mitte kusagil puuris (eks neid vabalt jalutavaid tegelasi oli veel ja veel). Õnneks meid keegi päris ründama ei hakanud :) Kahtlemata olid suureks tõmbenumbriks pisikesed ahvikesed, kes hea meelega mängida tahtsid, ja näiteks ka paabulinnud, kes uhkelt oma sabasid laiali laotasid. Muuhulgas saime hea posu paabulinnusulgi. Ja siis oli seal üks eriti pika nokaga lind, kes kõike katsuda tahtis ja seepärast aktiivselt meie veepudelit toksis.
Armas väike kohake see birdpark. Korraks oli võimalik isegi unustada, et sealsamas ümbruses on ju tegelikult suured autoteed ja linnad ja kivi-kivi-kivi :)










No comments:
Post a Comment