Friday, September 21, 2012

Üks maikuine nädalavahetus

See oli mai lõpus, kui me ühel nädalavahetusel taas rendiautoga saarele seiklema läksime. Lisaks tavapärastele rannakülastustele plaanisime muudki. Esimeseks peatuseks sai Ta'Qali piirkonnas peetud busside ja vanade autode näitus. Või kas oli see just näitus. Reklaamiti, et hakkavad ka sõitma ja on muidu tore, tegelikult seisis masinad üksteise kõrval ja nende vahel saalis hoolega inimesi. Ei midagi väga põnevat, aga kui peres kasvab kaks väikest poissi, siis ilmselgelt piisavalt huvitav, et nende tähelepanu köita.




Õhtul sõitsime Gnejna Bay juurde. See on üks kolmest kõrvuti asetsevast liivarannast, aga ometi polnud me veel sinna kordagi jõudnud, Golden Bay juurde ja Ghajn Tuffieha kanti aga üsna tihti. Kuna me otseselt rannamõnusid nautida ei plaaninud, siis läksime hoopis sealsamas mäe otsas oleva torni juurde turnima. Ta' Lippija torn ehitati aastal 1637 ja see oli osa tolleaegsest kaitsevõrgust.

Kui me autot parkides sealselt meesterahvalt küsisime, et kas torni juurde ikka rada läheb, vastas ta meile loomulikult jaatavalt. Nii me siis teele asusime. Alguses oli üsna arvestatav rada, aga õige varsti muutus tee selliseks, et pool tuli oma peas ette kujutada. Samas katki ka ei jäta ju. Nii me siis turnisime, seiklesime, ikka paremale ja vasakule, lugematute taimede vahelt läbi kuniks jõudsime peaaegu lõppu. Seal ootas kõige raskem osa teest, üsna püstloodis tõusvad kivid. Aga ületasime sellegi raskuse. Mitte ainult meie, vaid ka lapsed tegid selle matka läbi.

Ülevalt oli muidugi väga mõnus vaade ümbruskonnale. Parajasti hakkas päike loojuma ja kõik paistis kuldne ja soe  :) Allaminek oli aga kohati raskemgi, sest kui üles minnes kukkumisohtu nagu polekski, on alla minnes see topeltsuur. Üleval olles märkasime me teisel pool liivaranda ühte huvitavat autorada ja otsustasime, et me peame kindlasti minema uurima, mis koht see on. Läksimegi, paraku aga selgus, et see on eratee ja omanikud sõitsid meile poole tee peal vastu. Mnjah...









Pühapäevahommikuks oli meil aga hoopis teistsugune mõte. Kusagil teisel pool saart, kesk mägesid, peeti väidetavalt mingisugust autode võistlust. Me ei teadnud, kus see täpselt peaks toimuma, aga see polnud suur takistus. Leidsime esimese teeotsa suhteliselt kiiresti üles. Raskemaks läks olukord siis, kui me ühtäkki ei teadnud, millise mäekese juurde suunduda. Seiklesime kusagil rohtukasvanud taluteedel püstloodis alla ja püstloodis üles. Kuniks me kaugel järgmise mäe kandis rohkem liikumist nägime ja arvasime, et mis see muud ikka olla saab.

Selliste autoüritustega on üks kummaline lugu. Me oleme neil alati olnud kui omaette vaatamisväärsused. Tõsi ta on - ka seekord ei hakanud silma ühtegi teist välismaalast peale meie. Üsna loogiline, sest inglisekeelsetest ürituste kalendrites-portaalides ei olnud selle ürituse kohta sõnagi infot. Aga üritus toimus ja kohal oli Malta mõistes täitsa palju inimesi. Autod sõitsid mitu satsi mäest üles ja autode valik oli piisavalt mitmekesine. Koht ise oli muidugi väga lahe. Natuke maailma otsa ja äärt meenutav :)






Sunday, September 2, 2012

Birdpark Malta

Siin Eestis olles on väga raske end kokku võtta ja viimased Malta lood kirja panna. Üks osa on kindlasti siinsel ilmal, mis meid eriti hellitama ei kipu. Aga aeg muudkui läheb ja sellelt lõunamaiselt kivimürakalt lahkumisest on möödas juba kaks kuud. Paari nädala pärast saab sinna kolimisest kaks aastat. Nii et parem siiski asjad üles tähendada. Ühtlasi mainin, et see blogi kaob avalikkusest koos aastaga 2012. Edasi on ta meie oma väike seiklus...

 * * * * *



Malta Linnupargist ehk Birdparkist ei olnud ma varem üldse midagi kuulnud, kui ühtäkki üks kaasmaalane küsima tuli, et olen ma seal juba käinud, poistele kindlasti meeldiks. Hakkasin asja uurima, et kas tõesti ongi Maltal mingisugune selline koht ja kui on, siis kus ometi? 

Selgus, et tõsi mis tõsi - üsna Bugibba ja Qawra külje all on pisike kiivalt hoitud saladus. Asukoht on peaaegu suure tee ääres, aga sellest hoolimata luhtus meie esimene katse seda parki külastada seetõttu, et me ei suutnud õiget teeotsa tabada. Teisel korral läks õnneks :)

Birdparkis on üle 200 linnu- ja loomaliigi. Muuhulgas võib näha flamingosid, pelikane, luiki, kurgesid, papagoisid, känguruid ja nii edasi ja nii tagasi. Piletihind on ehk liiga krõbe, aga... no tegemist on ikkagi Maltaga.

Kui me linnuparki läksime, olid paljud sealsetest elanikest pesadel haudumas. Seepärast polnud üldse imestada, et linnud kippusid meie suhtes kurja nägu tegema ja nokkasid ähvardavalt lahtisena hoidma. Et tulgu me ainult lähedale ja ... Näiteks luigepaar, kes üritas oma pesa kaitsta, oli nö vabalt ringi jooksev ehk mitte kusagil puuris (eks neid vabalt jalutavaid tegelasi oli veel ja veel). Õnneks meid keegi päris ründama ei hakanud :) Kahtlemata olid suureks tõmbenumbriks pisikesed ahvikesed, kes hea meelega mängida tahtsid, ja näiteks ka paabulinnud, kes uhkelt oma sabasid laiali laotasid. Muuhulgas saime hea posu paabulinnusulgi. Ja siis oli seal üks eriti pika nokaga lind, kes kõike katsuda tahtis ja seepärast aktiivselt meie veepudelit toksis. 

Armas väike kohake see birdpark. Korraks oli võimalik isegi unustada, et sealsamas ümbruses on ju tegelikult suured autoteed ja linnad ja kivi-kivi-kivi :)