Pidasin eile oma tähtpäeva, esimest korda Eestist eemal. Paraku natuke nukramalt, sest haigusepoiss külastas meie kodu. Aga tegelikult on elu üsna vahvaks läinud. Septembri alguses saabus Maltal veel üks kaasmaalaste perekond - ema ja isa ja väike poeg. Ja meie õnneks maandusid nad siia majja, kus meie juba ees pesitseme. Meie maja on küll paras pirakas - ma ei teagi, mitu blokki meile siia kokku tuleb, sest viimaseid alles ehitatakse. Aga hoolimata suurusest on nad nii lähedal, et rõdudel olles saame omavahel rääkida. Ja lastel on koos tore, saavad autodega mängida :) Hommikused jalutuskäigud teeme ka tihtilugu koos, istume kohvikusse või kõnnime niisama. On täitsa teistmoodi olemine kohe :)
Tore kui on tore :)
ReplyDelete