Hiina Aed

Paar nädalat tagasi oli meil pikk nädalavahetus - kolm päeva, sest 15. august on siinmail püha ning vaba päev. Võtsime endale neiks päeviks rendiauto ja plaanisime mõnusalt mööda riiki ringi sõita. Ühe päeva planeerisime Gozo jaoks, kuid sellest juba mõnes järgmises postituses.

Viimasel "autopäeval" polnud meil ühtki tarka ideed, kuhu sõita. Olin küll just hankinud endale Lonely Planeti reisijuhi, kuid isegi selle abil ei osanud midagi välja pakkuda. Siis meenus mulle Chinese Garden of Serenity, mille pildid Kaiakas internetiavarustest leidis. Ükski turismiraamat sellest kohast ei räägi, aga autorendifirmast saadud teedekaardil oli Hiina Aed kenasti peale märgitud. Mõeldud-tehtud ja nii me Santa Lucija poole kihutasimegi.

Hiina Aed pole teab mis vana koht, avati aastal 1997. Leidsin wikipediast toreda jutu ka hiina aedade kohta. Santa Lucija Hiina Aed sümboliseeriub elu, sünnist surmani. Aia alguses paiknev purskkaev on sünni sümbol, langev vesi on ema, mis toob uue elu õnne. Vahemaa purskkaevust aia ukseni on lapsepõlv. Nagu eluksi, on aias kaks teed - üks sirge ja lihtne, otsekui vanemate kaitse all, ja teine looklev koos seikluste ja ohtudega, vanemate silme alt väljaspool. Vanemaid sümboliseerivad kaks lõvikuju aia ukse ees. Kogu aia kujundus sümboliseerib erinevaid hetki elus ja kel on huvi sellest pikemalt lugeda (ma tõesti ei hakka kõike siia ära tõlkima), siis leiab wikipediast selle artikli kenasti üles.

Hiina Aed oli väike, aga armas. Minu kui pildistaja silm haaras aga kohti, et oi siin saaks nii kenasti pilti teha ja siin ja siin ja... aga väravate juures oli suur silt, et fotosessioonide jaoks tuleb enne luba taotlema hakata. Koht on muidu kaunis ja sobilik igal juhul. Isegi koi-kalad ujusid veekogudes ja kiilid lendasid kiirelt edasi-tagasi. Ja mis eriti mõnus - rahvamassi polnud! Oli vaikne ja rahulik :)

Ahjaa, puude otsas kasvasid granaatõunad! Naljakas, kuidas selline väike detail võib elevust tekitada. Ma polnud nimelt varem granaatõunapuud kunagi näinud...