Malta National Aquarium

Tundub paras aeg, et siinne blogi hetkeks üles äratada. 2015. aastal viis mind elutee lemmiksaarele kolmel korral ja nii kogunes muljeid-vaatamisi, mida ehk tasub siia talletada.

Sügisel käisime poistega Maltal. Olin juba enne põnevil, kas ja kui palju nad mäletavad. Eks midagi meenus, aga mitte päris kõike. Umbes nii ma arvasingi. Võtsime väga rahulikult ja suurt rändamist ei teinud. Välja arvatud üks kindel plaan - käia ära Malta National Aquariumis.

Malta National Aquarium (http://www.aquarium.com.mt/) avati aastal 2013 ehk ajal, mil meid enam saarel polnud. Kuna ma ise käin hea meelega erinevaid akvaariume kaemas, siis tahtsin juba enda pärast uut kohta külastada. Poisid olid muidugi nõus.

Peatusime seegi kord Gziras ning Aquariumisse sõitsime bussiga. Oli vist buss nr 12, millega saab pealinnast Vallettast Bugibbasse. Aquarium ise asub Bugibba kõrvallinnas Qawras (hääldatakse Aura :P). Vaatasin bussipeatuse välja, aga ega ma suurt aru saanud, kas buss ikka sinna sõidab või ei. Nii jalutasimegi lõpus ühe peatuse poistega mööda promenaadi. Ei kurtnud, ilm oli ilus ja vahemaad pole Maltal üldiselt pikad. Aga jah, buss sõitis tegelikult täpselt Aquariumi ette.

Kohe ehitise ees oli üsna suur mänguplats, mis muidugi laste pilke köitis. Lubasin, et ju pärast istume kohvikus (väljas on väike kohvik ka) ning saavad nemad mängida-möllata. Sedasi saime rahuliku meelega minna kalu ja teisi vee-elukaid vaatama minna. Piletihinnad olid üsna tavalised - 13+ vanusele 12,90 eurot, 5-12-aastased lapsed saavad 6 euroga ning väiksemad põnnid ei pea piletit lunastama. Piletitega koos anti näppu ka majaplaan ning väike tutvustus, kus-mis-kes.

Aquarium ise pole kuigi suur, aga olgem ausad... Maltal pole miski tohutu suur :) Akvaariumid olid jaotatud erinevate piirkondade järgi. Osa neist keskendus Malta vetele (nt Blue Grotto või Gozo/Comino), osa kaugematele meredele. Kodulehel kahjuks plaan ei tööta, aga Anastasiia on selle oma blogisse üles pannud - http://www.linnas.eu/blog2.0/about-malta/malta-aquarium-a-good-choice-for-enjoying-couple-of-hours/attachment/img_2428/

Inimesi meie külastamise ajal eriti palju polnud, nii et saime väga rahulikult ja tõelise naudinguga kogu ülespanekut vaadata. Poisid proovisid inglisekeelseid tutvustavaid tekste lugeda ja mina omakorda neile kalade nimesid tõlkida. Ega mul see suurt õnnestunud. Aga tore oli ikka. Poistele muidugi meeldisid haid. Polnud jah kõige suuremad, aga ikkagi haid! Ja millisele selles vanuses poisile hai mõnusalt põnev ja ühtlasi hirmuäratav ei tunduks. Lisaks jättis sügava mulje tohutu suur krabi ja kaheksajalg, kes alguses oma "urus" peidus oli, siis välja ronis ning lõpuks uuesti peitu läks.

Käigu lõpetasime lubadusele kohaselt kohvikus-mänguplatsil, kus mina rahulikult tassikest (ja teist) cappuccinot nautisin ja poisid platsil lõbutsesid.

 

Tere külaline :)

... kes sa satud siia mingisugust infot otsima, aga leiad eest hoopis niisama heietusi. Paremal tulbas olev otsing töötab ja ootab kasutamist, sest ehk peitub sinu küsimusele vastus siiski kusagil blogi sügavustes :)

Kui ei peitu, siis võid ka kommentaari jätta ja tähelepanuta see kindlasti ei jää!

Head uut aastat!

Siinne blogi pole ammu enam täiendust saanud. Loogiline - oleme nüüdseks juba pool aastat Eestimaa pinnal tegutsenud ja kõik lahtised Malta otsad peaksid lõpetatud olema. Isegi meie korterit haldava kinnisvarafirmaga said asjad viimaks aetud. Lubasin küll varem, et 2012. aasta lõpuga kolib meie Malta blogi kinnistele jahimaadele, aga siis tuli mulle järjest üsna mitu kirja inimestelt, kes Malta reisiks ettevalmistusi tehes just siia sattunud on ja lisaküsimusi küsida soovisid. Nii et las see blogi olla pealegi. Ehk on kelllelgi siia kirjutatud postitustest kasu :) No ja meie endagi elus võib veel Malta-peatükke tulla... iial ei või teada eksju.

Ma ei hakka siin kirjutama ega võrdlema, kas ja kuidas erinevad elud siin- ja sealmaal. Erinevad ja ei erine ka, nagu ikka. Argielu on kõikjal sarnane ja inimesed on ju ka oma olemuselt ühesugused, samade vajaduste ja emotsioonidega. 

Tahtsin hoopis lõpetada fotodega hoovist, mille valmimist me pikalt-pikalt ootasime, aga ära oodata ei jõudnudki. Ka meie toredad naabrid ei jõudnud ja nende tehtud see foto ongi. Nende Malta-teekond lõppes novembris ja ma väga loodan, et saan andeks selle foto siia lisamise :)

Üks maikuine nädalavahetus

See oli mai lõpus, kui me ühel nädalavahetusel taas rendiautoga saarele seiklema läksime. Lisaks tavapärastele rannakülastustele plaanisime muudki. Esimeseks peatuseks sai Ta'Qali piirkonnas peetud busside ja vanade autode näitus. Või kas oli see just näitus. Reklaamiti, et hakkavad ka sõitma ja on muidu tore, tegelikult seisis masinad üksteise kõrval ja nende vahel saalis hoolega inimesi. Ei midagi väga põnevat, aga kui peres kasvab kaks väikest poissi, siis ilmselgelt piisavalt huvitav, et nende tähelepanu köita.

Õhtul sõitsime Gnejna Bay juurde. See on üks kolmest kõrvuti asetsevast liivarannast, aga ometi polnud me veel sinna kordagi jõudnud, Golden Bay juurde ja Ghajn Tuffieha kanti aga üsna tihti. Kuna me otseselt rannamõnusid nautida ei plaaninud, siis läksime hoopis sealsamas mäe otsas oleva torni juurde turnima. Ta' Lippija torn ehitati aastal 1637 ja see oli osa tolleaegsest kaitsevõrgust.

Kui me autot parkides sealselt meesterahvalt küsisime, et kas torni juurde ikka rada läheb, vastas ta meile loomulikult jaatavalt. Nii me siis teele asusime. Alguses oli üsna arvestatav rada, aga õige varsti muutus tee selliseks, et pool tuli oma peas ette kujutada. Samas katki ka ei jäta ju. Nii me siis turnisime, seiklesime, ikka paremale ja vasakule, lugematute taimede vahelt läbi kuniks jõudsime peaaegu lõppu. Seal ootas kõige raskem osa teest, üsna püstloodis tõusvad kivid. Aga ületasime sellegi raskuse. Mitte ainult meie, vaid ka lapsed tegid selle matka läbi.

Ülevalt oli muidugi väga mõnus vaade ümbruskonnale. Parajasti hakkas päike loojuma ja kõik paistis kuldne ja soe  :) Allaminek oli aga kohati raskemgi, sest kui üles minnes kukkumisohtu nagu polekski, on alla minnes see topeltsuur. Üleval olles märkasime me teisel pool liivaranda ühte huvitavat autorada ja otsustasime, et me peame kindlasti minema uurima, mis koht see on. Läksimegi, paraku aga selgus, et see on eratee ja omanikud sõitsid meile poole tee peal vastu. Mnjah...

Pühapäevahommikuks oli meil aga hoopis teistsugune mõte. Kusagil teisel pool saart, kesk mägesid, peeti väidetavalt mingisugust autode võistlust. Me ei teadnud, kus see täpselt peaks toimuma, aga see polnud suur takistus. Leidsime esimese teeotsa suhteliselt kiiresti üles. Raskemaks läks olukord siis, kui me ühtäkki ei teadnud, millise mäekese juurde suunduda. Seiklesime kusagil rohtukasvanud taluteedel püstloodis alla ja püstloodis üles. Kuniks me kaugel järgmise mäe kandis rohkem liikumist nägime ja arvasime, et mis see muud ikka olla saab.

Selliste autoüritustega on üks kummaline lugu. Me oleme neil alati olnud kui omaette vaatamisväärsused. Tõsi ta on - ka seekord ei hakanud silma ühtegi teist välismaalast peale meie. Üsna loogiline, sest inglisekeelsetest ürituste kalendrites-portaalides ei olnud selle ürituse kohta sõnagi infot. Aga üritus toimus ja kohal oli Malta mõistes täitsa palju inimesi. Autod sõitsid mitu satsi mäest üles ja autode valik oli piisavalt mitmekesine. Koht ise oli muidugi väga lahe. Natuke maailma otsa ja äärt meenutav :)

Birdpark Malta

Siin Eestis olles on väga raske end kokku võtta ja viimased Malta lood kirja panna. Üks osa on kindlasti siinsel ilmal, mis meid eriti hellitama ei kipu. Aga aeg muudkui läheb ja sellelt lõunamaiselt kivimürakalt lahkumisest on möödas juba kaks kuud. Paari nädala pärast saab sinna kolimisest kaks aastat. Nii et parem siiski asjad üles tähendada. Ühtlasi mainin, et see blogi kaob avalikkusest koos aastaga 2012. Edasi on ta meie oma väike seiklus...

 * * * * *

Malta Linnupargist ehk Birdparkist ei olnud ma varem üldse midagi kuulnud, kui ühtäkki üks kaasmaalane küsima tuli, et olen ma seal juba käinud, poistele kindlasti meeldiks. Hakkasin asja uurima, et kas tõesti ongi Maltal mingisugune selline koht ja kui on, siis kus ometi? 

Selgus, et tõsi mis tõsi - üsna Bugibba ja Qawra külje all on pisike kiivalt hoitud saladus. Asukoht on peaaegu suure tee ääres, aga sellest hoolimata luhtus meie esimene katse seda parki külastada seetõttu, et me ei suutnud õiget teeotsa tabada. Teisel korral läks õnneks :)

Birdparkis on üle 200 linnu- ja loomaliigi. Muuhulgas võib näha flamingosid, pelikane, luiki, kurgesid, papagoisid, känguruid ja nii edasi ja nii tagasi. Piletihind on ehk liiga krõbe, aga... no tegemist on ikkagi Maltaga.

Kui me linnuparki läksime, olid paljud sealsetest elanikest pesadel haudumas. Seepärast polnud üldse imestada, et linnud kippusid meie suhtes kurja nägu tegema ja nokkasid ähvardavalt lahtisena hoidma. Et tulgu me ainult lähedale ja ... Näiteks luigepaar, kes üritas oma pesa kaitsta, oli nö vabalt ringi jooksev ehk mitte kusagil puuris (eks neid vabalt jalutavaid tegelasi oli veel ja veel). Õnneks meid keegi päris ründama ei hakanud :) Kahtlemata olid suureks tõmbenumbriks pisikesed ahvikesed, kes hea meelega mängida tahtsid, ja näiteks ka paabulinnud, kes uhkelt oma sabasid laiali laotasid. Muuhulgas saime hea posu paabulinnusulgi. Ja siis oli seal üks eriti pika nokaga lind, kes kõike katsuda tahtis ja seepärast aktiivselt meie veepudelit toksis. 

Armas väike kohake see birdpark. Korraks oli võimalik isegi unustada, et sealsamas ümbruses on ju tegelikult suured autoteed ja linnad ja kivi-kivi-kivi :)

Eestis

Oleme nüüd kodumaal. Varsti saab sest juba nädal. Sisseelamine on omamoodi raske, mõte on endiselt Vahemere saarel. Pidevalt tundub, et nii-nii palju on tarvis kohe ja praegu ära teha ning kätest jääb lihtsalt puudu. Muuhulgas on siia blogisse veel paar postitust teha enne, kui lõplikult meie pere "Malta-peatükile" joone alla saab tõmmata.

Päev nr. 30

Tükike lennuvälja ja kauguses on näha üks Malta asulatest - sellised kollakad majadekogumid need ongi.

Kolm kuldset randa - Gnejna Bay (kus praegu on kilpkonnapojakeste ootuses käimine keelatud), Ghajn Tuffieha Bay (kus mulle käia meeldis) ja Golden Bay (kuhu eriti hea oli bussiga sõita).

Natuke udusevõitu Gozo -  pildile on jäänud pealinn Victoria koos Citadelliga. Lisaks seal üleval pool on Fungus Rock ja põhimõtteliselt on Azure Window ka kusagil sealkandis või täpselt kaadrist väljas :)

Lennukis.

Ärkasime kell 5, hotellist lahkusime kell 5.30. Sõitsime lennujaama poole tõusva päikese taustal. Kui me õhku tõusime, tegin veel viimased pildid sellest omamoodi kummalisest, aga toredast, saareriigist. Otseselt kadreerida ma ei saanud ja nii jäi mullegi avastamisrõõm hiljem ekraani pealt vaadata, et mis paigad pildile pääsesid :)