Päev nr. 30

Tükike lennuvälja ja kauguses on näha üks Malta asulatest - sellised kollakad majadekogumid need ongi.

Kolm kuldset randa - Gnejna Bay (kus praegu on kilpkonnapojakeste ootuses käimine keelatud), Ghajn Tuffieha Bay (kus mulle käia meeldis) ja Golden Bay (kuhu eriti hea oli bussiga sõita).

Natuke udusevõitu Gozo -  pildile on jäänud pealinn Victoria koos Citadelliga. Lisaks seal üleval pool on Fungus Rock ja põhimõtteliselt on Azure Window ka kusagil sealkandis või täpselt kaadrist väljas :)

Lennukis.

Ärkasime kell 5, hotellist lahkusime kell 5.30. Sõitsime lennujaama poole tõusva päikese taustal. Kui me õhku tõusime, tegin veel viimased pildid sellest omamoodi kummalisest, aga toredast, saareriigist. Otseselt kadreerida ma ei saanud ja nii jäi mullegi avastamisrõõm hiljem ekraani pealt vaadata, et mis paigad pildile pääsesid :)

Päev nr. 29

Meie park.

Viimane päev kulus viimastele pisikestele kohtumistele ja pakkimisele-pakkimisele-pakkimisele. Õhtul käisime veel nn "lihtsalt pargis" - poisid said natuke mängida-joosta ja jäätist süüa.

Päev nr. 28

Marsaxlokk.

Läksime täna viimast korda kalurikülla sööma. Rannaäärne oli rahvast täis, suured ekraanid väljas, sest samal ajal algas Itaalia ja Saksamaa vahel peetav poolfinaal. Selle tulemusi kuuleme me hetkel väljas tuututamas :) Aga Marsaxlokk on endiselt armas ja üks isiklikest lemmikpaikadest siin saareriigis.

Päev nr. 27

Kalmistu.

Ma isegi ei mäleta, millal mul tekkis tohutu soov sellele kalmistule minna. See on tohutusuur ja... kaunis. Plaanisime, mis me plaanisime, aga Kaiakaga sinna ei jõudnudki. Seega käisin värava juures ära, et midagigi pildile saada... ma arvan, et 95% ma siiski pildile ei saanud. 

Santa Maria Addolorata kalmistu on üks kuulsamaid Euroopas. Juttude järgi on seal mitmeid peeneid mausoleume, pronksist ja marmorist kujusid. Kalmistu pärineb 19. sajandi teisest poolest ja esimene inimene, kes sinna maeti, oli kerjus Anna Magro Naxxarist. Kokku on sinna maetud üle 282000 inimese.

Päev nr. 26

Suvised rannaskäigud.

Minu lemmik lemmik lemmik aeg Maltal on suveõhtud. Kui saab u kell 19 paiku minna randa, käia ujumas (vesi on hetkel 25 kraadi), seejärel vaadata, kuidas päike loojub, ja kuhugi söömagi minna. Kui kõik inimesed ühtäkki tänavatele valguvad, et teistega suhelda. See on kõige mõnusam - see suveõhtute soojus ja sumin.

Tänased pildid on Paradise Bay'st, kus me õhtul suplemas käisime. Ma polnud seal varem käinud. Lained olid vägevad ja tasapisi pakkisid kõik inimesed end kitsukeselt liivaribalt kokku. Olime viimased, kes lahkusid, et sealsamas väikeses Lidos einestada. Suvi on kohal, nüüd on ta kindlasti päriselt kohal.

Päev nr. 25

Elukad.

Seekordne pilt on selles suhtes petukaup, et ma ei teinud seda täna. Olin kõhujama tõttu rivist väljas, nii et ei käinud ma kusagil. Selle krabikese püüdis A. kinni jaanipeo ajal. Selle ja üsna mitu teist krabikest ka. Elavad nad Sliema kiviste randade juures, koos merisiilide ja muude tegelastega. Vahvad tegelased :)

Päev nr. 24

Birdpark.

Käisime linnupargis. Üks siinne eestlane rääkis sellest ja mõtlesin, et tahaks ikka ära näha enne minekut. Armas ja pisike paigake üllatavalt suure ja laialdase liigivalikuga. Osa linde jalutas niisama ringi nagu näiteks mõned paabulinnud, kanad-kuked, paar suurt papagoid. Koju tulime sulgedega :)

Päev nr. 23

Jaanid.

Saabusime just jaaniõhtult. Eestlased, kes Maltal pesitsemas, kogunesid rahvuslipu all Sliema kivirannale, sest eestlased ju ikka kogunevad kui parajagu jaanid käimas. Isegi väike lõke sai üles seatud, mis kohalikule kombele kohaselt vahelduva eduga pauke üles viskas - jaanituli ja ilutulestik käsikäes. Ei puudunud isegi šašlõkk ega muud maitsvad söögid-joogid :)

Päev nr. 22

Festad.

Kui selline kuju keset tänavat ilmub, siis võib eeldada, et lähiajal on mingisugust festat oodata. See kuju on Sliemas, otse meie igapäevase tee peal. Ma küll ei suutnud festade kalendrist ühtki sellekohast märget leida, aga ju me kuuleme-näeme kuidagi, kui midagi toimumas on :) Homme ju nagunii Sliemas kolamas seoses eestlaste jaaniga. Aga festade hooaeg on alanud ja täies hoos. Iga päev kostavad kusagilt paugud, ka sõna otseses mõttes päeval :)

St. John's Co-Cathedral

Püüaks viimase nädalaga kõik turistimised ka kirja saada. Neid veel on ja ehk tuleb lisakski. 

St. John's Co-Catherdal on üks siinse riigi põhilisemaid vaatamisväärsuseid. Paikneb Vallettas, kesk kogu seda linna, mille rüütlid ammusel ajal ehitasid. Kirik valmis aaastal 1577. 

Kui ma Vallettasse jõudsin, hakati kogu kompleksi just sulgema. No mitte päris just, aga muuseumi sulgemiseni oli jäänud 15minutit, kirikul vastavalt 30minutit. Otsustasin, et kui juba, siis juba, ja läksin käisin siiski seespool ära. Kunagi ammu-ammu, aastal 2009, käisin ma seal kirikus lihavõtete ajal, kuid siis ei tohtinud muidugi pilti teha. Ja ega ma suurt mäletanudki. Ainus, mida teadsin, et kusagil nende seinte vahel on Caravaggio suurteos "The Beheading of Saint John the Baptist". Olin juba igatepidi kirikus edasi-tagasi käinud, kui taipasin, et suurt kunstiteost veel ei olnudi kohanud. Leidsin selle oratooriumist. Kohast, kus pilti teha muidugi ei tohtinud... Sellest hoolimata mulle seal meeldis. Kogu sisemus oli luksuslik ja mitmeid kordi ringi käies märkasin aina enam huvitavaid detaile.

Päev nr. 21

Liiklus.

Olime täna väiksema pojaga kahekesi kodus, kui õues ühtäkki eriti vali kõmakas käis. Polnud kahtlustki, et suure tänava peal oli toimunud avarii. Kui ma mõnikümmend minutit hiljem välja läksin, üritati parasjagu liiklust taastada. Siinne liiklus on omamoodi hullumeelne ja paljud neist tänavaist on nii pimedate nurkadega, et alati suurele teele pöörates riskitakse liiklusohtlike olukordadega.

Päev nr. 20

Chino.

Lemmik lemmik lemmik! Eriti sellistel kuumadel suvepäevadel nagu meil hetkel on. Chino on jääjook. Saadaval kohvimaitseline ja kookosemaitseline. Ma viimast pole proovinud, aga esimene maitseb nii nii hästi :)

Päev nr. 19

Puuviljaautod.

Nägin eile suure pettumusega, et minu lemmikust puuviljaonu on puhkusele läinud. Isegi ei hoiatanud, et seda plaanib. Igatahes eilsest on pood kinni ja lahti teeb alles 1. juulil. Nii palju siis pildist koos temaga... Aga puuviljaautosid plaanisin ma juba ammu pildistada. Nii et kui ma ühte täna kohtasin, siis tegin kiirelt posti tagant pilti. Selliseid autosid on oi oi kui palju - kõigil ikka kindlad kohad, kus nad tegutsevad. Näiteks meie tänava auto tekib platsi millalgi õhtupoole. Vana korteri juures oli meil hommikuti üks onuke, õhtuti tsiba eemal hoopis teine onuke.

Päev nr. 18

Meie õu.

Ei saagi me siin käia, ei saa lapsed joosta. Tore, et lilledki ära nägime... Kuulsin, et maja koos õuega pidi esialgsete plaanide järgi valmima 2009. aasta teises pooles. Vist ei õnnestunud...

Päev nr. 17

Aljotta.

Täna me logelesime esimese poole päevast ja siis pakkisime teise poole päevast. Õhtul läksime välja sööma. Viimasel ajal on mul suppide-salatite isu ja kui ma nägin menüüs aljottat, siis otsustasin ära proovida. Ma varem polnud veel jõudnud. Tegemist on kohaliku kalasupiga. Ja üsna hea supiga, kõhtu täidab suurepäraselt. Kusjuures retsepti lugedes tundub, et aljottat on väga lihtne valmistada. Nii et kel nüüd soov ja isu järele proovida, siis siin on retsept täiesti olemas.

Päev nr. 16

Hommik Sliemas.
Hommikul, kui ma Sliemas kliente ootasin, sattusin kaema kolme vanahärra põgusat kohtumist. Pilt sai nats ehk liiga pealiskaudne, aga kuna ma istusin neist täpselt allpool ja ma ei tahtnud kuidagi luba küsima hakata ega välja näidata, et ma pildistan, siis kadreerisin-fokusseerisin üsna umbkaudu käest.

Päev nr. 15

Aasta ja üheksa kuud oleme siin olnud. Kaks nädalat veel jäänud.

Football fever.

No kuidas ma jätan mainimata asjaolu, et käimas on jalgpalli möll. Kahju kohe, et helisid pildile püüda ei saa. Eile, kui itaallased mängima hakkasid, kuulsime oma korteris õue pealt hümni laulmist. Kui ma u. 5 minutit hiljem läbi linna pildistama kõndisin, olid tänavad kahtlaselt tühjad ja pea igast toast-majast-aknast kostis jalgpall. Päris mitmes kohas on püsti pandud ekstra suured ekraanid ja muidugi teenivad erinevad pubid-baarid-kohvikud kenasti jalgpallihuviliste pealt. Tore on :)

Päev nr. 14

Kaks pilti, sama koht.

Käisin täna pildistamas Tigne Pointis. Nagu ma olen kordi varem käinud. Kus ma olen kordi varem jalutanud. Aga mida ma ei teadnud, et sealt ühest kohast saab üle ronida ja trepp viib alla vee äärde. Isegi praegu õpib veel siin kivimürakal midagi uut. Ja mitte kusagil teiselpool saart, vaid siinsamas Sliemas... Üllatusi jagub.

Päev nr. 13

Kummaline Malta Posti auto.

Käisin õhtul Mdinas pildistamas ja kuigi ma plaanisin seal mõne pildi siia blogisse ka teha, siis muidugi suures möllus läks see täiesti meelest. Vahetult enne aga jäin ma vaatama seda punast autot, mis kohe Mdina väravate läheduses seisis. Ei teagi, mis postiauto see on, ehk muuseum või muudmoodi midagi toredat, kuhu sissegi astuda saaks.

Festa ta'Lapsi

Jõudsime St. Juliansi täpselt selleks ajaks, kui promenaadiäärne tee oli kinni pandud ja seal ootasid hobuste ja odadega sõdurid, erinevad rüütelkonna tegelased ja talunikud. Koos alustasid nad hobuste vedamisel rongkäiku Spinola Bay juurde, kus saime vaadata, mismoodi nägi välja ordu Suurmeistri külaskäik. See sisaldas muuhulgas kahurite põmmutamist (sedasi, et üks vees seisnud paatidest sai ka pihta ja natuke tossama hakkas), kõikide tähtsate kirikumeeste tervitamist, rohkelt püssipauke, tantsu ja tralli. Miskipärast vahepeal anti hoolega lippudele suud, miks - seda ma paraku ei tea :)

Festa ta'Lapsi on üritus, mis keskendub Malta folkloorile. Kohal on muusika, tantsijad, lapsed saavad kogeda tolleaegsete mängude mängimist. Muidugi pakutakse erinevaid sööke-jooke ja müüakse ka ehteid ja muud kohalikku kraami.

Meie kauemaks seekord ei jäänud, aga kui Sliema poole jalutasime, olid end juba valmis seadmas tuttavad orkestrid, mis järgmistena Spinola poole marssimist alustasid. Vastavalt kavale võis õhtul veel näha traditsioonilise pulma etendamist, aga kindlalt väita ei saa ega julge :)

Päev nr. 12

Viigimari.

Eile, kui ma puuviljaonu juurest läbi astusin, et arbuusi ja banaani osta, näitas ta mulle mingeid natuke imeliku väljanägemisega rohelisi asju. Ütles, et väga head on ja väga lühikest aega saadaval. Nägid teised üsna väsinud juba välja, aga noh kui juba, siis juba ja ostsingi karbi ära. Selgus, et see on viigimari. Ma ei mäleta, et ma varem oleks seda söönud, nii et küsisin igaks juhuks juhisedki kaasa, et kuidas seda siis süüakse. Just maitsesin - ongi täitsa hea :)

Päev nr. 11

Kitarripuu.
Avastasime mõni päev tagasi, et Sliemas on üks puu endale viljad külge kasvatanud. Sellised värvilised :)

Päev nr. 10

Juba kümnes päev... veel 2/3 jäänud.

Gelato.
Oi kui mõnus on võtta mõnest gelateriast pallike jäätist ja istuda päikeselisel promenaadil. Maitseid on pea kõike, mis pähe võib tulla, ja pea kõik viivad keele alla :)

Päev nr. 9

St. John's Co-Cathedral.

Võtsin täna ette ja sõitsin Vallettasse ekstra selleks, et lõpuks käia ära sealses kõige tähtsamas kirikus. Kahju, et tähtsaimast kunstiteosest pilti teha ei lubata...