Triq Santa Rita

Kui Rita kaardilt nägi, et meil kõrvallinnas on olemas temanimeline tänav, sain ma kiirelt käsu minna ja jäädvustada. Satun sinnakanti põhimõtteliselt iga päev, sest suurema poisi kool asub pea sealsamas. Kuivõrd ma aga iga päev fotoaparaati kaasas ei kanna, siis piltide tegemine väheke venis. Selline see tänav siis on - Triq Santa Rita.

Eks neid pühakutenimelisi tänavaid ja maju jagub siinmail kõikjale. Santa Ritatki võib kohata lisaks Sliemale veel näiteks Birzebbugas, Rabatis ja St. Juliansis :) Kui kunagi Google Street View Maltale jõuab, saab Rita võimaluse ise neil tänavatel virtuaalselt jalutada.

Delimara

Delimara on piirkond Marsaxlokki kandis. Kuigi sealsamas on elektrijaam, mille korsten ehk vaadet rikub, on tegemist üsna kauni piirkonnaga. Käisime sealkandis autoga seiklemas kunagi märtsis, kui ilmad olid jahedamad, aga päikeselised. Delimara poolsaarel on kohti sukeldujatele, samuti vahvaid sopikesi ujumiseks. Populaarseimaks neist on St. Peter's Pool, kus ma ise küll käinud pole, aga olen palju head kuulnud.

Meie sõitsime Delimara poole Marsaxlokkist. Läksime lihtsalt mööda teid nii kaugele kui saime ehk siis päris Delimara kindluse juurde ja keerasime seal otsa ringi. Viimastel kordadel me sõidamegi sedasi sihitult ringi ja katsetame igasuguseid ettejäävaid teeotsi. Kunagi ei tea ju, kuhu sedasi välja võib jõuda :) Ühe sopi juures läksime natuke jalutasime ja turnisime. Vesi on Maltal nii uskumatult selge ja sinine, et annab igale vaatele nii palju juurde. Delimara poolsaarelt avanevad ilusad vaated allolevale Marsaxlokki külale :)

Külalistega Gozol

Ühe pikemat sorti Malta külastuse juurde peab kindlasti kuuluma ka Gozo. Eriti mugav on sinna minna autoga, kusjuures praamipiletid ei ole teab mis kallid. Auto aga lisab sealsetel teedel väga tarvilikku vabadust.

Kuna me Cominole minema ei hakanud, siis esimese hooga läksime Qalasse ja vaatasime sealt ülevalt helesinise laguuni poole. Kui lähemale ei saa, siis see käib hea küll :) Lisaks on sealt mõnus vaadata, kolm saart kohe peopesa peal.

Järgmiseks peatuseks sai Ramla Bay - punase liivaga rand. Eks hea ilma korral taha iga eestlane ju aprillikuus randa minna. Veetsime seal mõnusalt lesides oma aega ja lapsed mängisid liivas. Inimesi väga polnud, suvel on see rand täiesti paksult rahvast täis. Vahetult enne minekut kohtasin liiva sees pisikest valget skorpionit :) 

Peale randa einestasime ja nautisime rahulikku olemist. Seejärel suundusime Azure Window poole, sest see üks koht, mis Gozol olles tuleb ära näha. Seda teavad kõik, nii et seal on alati inimesi küll ja veel. Aga lahe paik on ka. Lisaks sellele käisime kiirelt Inland Sea juures, kus poistel oli võimalus kive vette loopida. No milline poiss ei tahaks kive vette loopida eksole :) A. ja RaR käisid hiljem veel Fungus Rocki juures. Mitte just väga juures, aga jalutasid sinna lähemale maailma uurima.

Seejärel taas autosse ja asusime gps-süsteemi juhiste järel Zebbugi poole sõitma. Süsteem juhatas meid kenasti põlluvahelistele teedele, mis ühel hetkel otsa lõppesid. Aga elamus seegi - kitsastel ja konarlikel teedel ligadi-logadi autoga sõita. Lõbus oli :) Õnneks jõudsime ikka Zebbugi lõpuks välja ja läksime sealseid kivimoodustisi vaatama. Tavaliselt oleme me sõitnud suunal Marsalforn-Zebbug, aga seekord tegime teistpidi. 

Päeva lõpetasime Xlendis. Ronisime mööda treppe kuhugi kõrgele, kust avanes Xlendile vaade. Teiseltpoolt alla ronides jõudsime koopalaadse moodustiseni. Me polnudki seal varem käinud, nii et isegi peale mitmendat korda on veel kohti, kuhu me kordagi sattunud pole.

Gozo on alati mõnus, teistmoodi ja värskendav peale Maltat.

Medieval Mdina

Eelmise aasta meenutused keskaegsest Mdinast olid sedavõrd positiivsed, et läksime selgi aastal toimuvat kaema. Seekord kahjuks ei olnud ilm just meie poolt, tugev tuul ei lasknud olemist nautida. Kui eelmine kord oli Mdina peale laiali laotatud erinevaid keskusi, kus toimus pidevalt kõiksuguseid asju, siis seekord oli olukord nõks nigelam. Kui me Mdinasse jõudsime, oli kirku ees väljakul juba suur hulk rahvast, kes paistis seal lihtsalt ootavat. Ootasidki - suurt lahingut. Saime kusagilt vahele poetud ja vaatasime selle lahingu ära. Vehkisid, kaklesid, õrritasid ja lõpuks võitsid :) Seejärel said kõik soovijad raudrüüdes meestega poseerida ja... noh kauemaks me seekord ei jäänudki. Külm oli ja mis seal ikka... kahju, et aastad vennad pole :)

Meduusid ja sisalikud

Seekordne postitus tuleb natuke teist laadi :) Seda mitte sellepärast, et nüüd muust rääkida poleks, aga tahan siia üles tähendada kõiksugu asju, et hiljem endal hea lugeda ja meenutada oleks.

Meil on nüüd suvi. Ilm on soe, keskpäeval lausa palav, päike paistab ja inimesed mõnulevad. Käiakse juba hoolega ujumas (kuigi minu arust on vesi külm). Ujumisega seoses on aga sel kevadel-suvel väike oht - meduusid. Tegelikult on neid igal aastal ikka olnud, kuigi ma ausalt pean tunnistama, et oma silmaga pole ma seni ühtegi näinud. Käega tundnud olen korraks küll, aga silmaga näinud mitte. Samas sel aastal on meduuse kohati nii palju, et nägemine pole mingi probleem. Maltal on kõige rohkem levinud meduus nimega mauve stinger ehk Pelagia noctiluca ehk roosa meduus. Tegemist on kõrvetava meduusiga, kuigi nagu ma aru saan, siis ta ei ole surmavalt ohtlik. Sellegipoolest kallistada ei tasu :)

Soojade ilmadega on eriti agaralt välja roninud ka sisalikud. Maltal pole just teab mis palju pudulojuseid. Nii on sisalikest saanud need, keda ma lastega iga kord õues käies otsime. Nad ju ronivad igale äärekivile või aiale ja mõnulevad sooja päikese käes.

Maltal olevat viite liiki sisalikke. Kõiki neist ma kohanud küll pole, aga nii mõnegagi on kohtumised üsna tavalised, lausa igapäevased.

Malteze Wall lizard ehk Lacerta filfolensis Bedriaga

Kasvab kuni 25cm pikkuseks. Värvuselt roheline või pruun, musta mustriga. Nemad on kõige tavalisemad ja internetist lugedes selgus, et neid on lausa siin mitu erinevat alamliiki.

Ocellated Skink ehk Chalcides ocellatus Forsk. ssp. tiligugu (Gmelin)

Kasvab kuni 30cm pikkuseks. Värvuselt pruun. Selle sisalikuga kohtusime me sel kevadel esimest korda. Jäin pargis silmitsema, et ega ometi madu ole. Nimelt on tema jalad nii nii väikesed, et esmapilgul jäävad lausa märkamata. 

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

Wall Gecko ehk Tarentola mauritanica mauritanica (Linn)

Kasvab kuni 16cm pikkuseks. Temaga pole mul isiklikult kohtuda õnnestunud, küll aga nägi A. sellist sisalikku mingi aeg oma töö juures terrassil.

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

European Chameleon ehk Chamaleo chamaleon (Linn)

Kasvab kuni 30cm pikkuseks. Teda kohtaks hea meelega :)

 

foto: http://www.hylawerkgroep.be/jeroen/index.php?id=38

Turkish Gecko ehk Hemidactylus turcicus turcicus (Linn)

Kasvab kuni 12cm pikkuseks. Selle sisalikuga ei olegi nii kerge kohtuda, sest ta väga päeval välja ei roni. 

foto: http://www.reptilesofaz.org/Lizards-Subpages/h-h-turcicus.html

Leht, kust on pärit paljud siinsetest piltidest, sisaldab veel fotosid Maltal nähtud madudest. Hmh... noh loodame, et ma neid ei kohta :) Ühte pisikest valget skorpionit nägin küll rannas.

Ilutulestikufestival

Sel aastal oli Malta International Fireworks Festival eriti grandioosne. Kui eelmisel aastal paugutati kahel õhtul Valletta Grand Harbouris, siis seekord kestis festival üle nädala. Ilutulestikuetendusi jagus üle kogu Malta - näiteks Mdinas, Melliehas, isegi Gozol. Tehti nii püromuusikale kui ka maapealseid ilutulestikke, kõike ja kõigile :) 

Võistlusosa oli pühapäeval ja esmaspäeval. Mõlemale päevale jagus kolm erinevat võistlejat, kõik eri riikidest. Lisaks Maltale (Lija Factory) võtsid osa ka Kanada, Horvaatia, Poola, Austria ja UK. Võitjateks kuulutati maltakad. Oleks tahtnud isegi kohale minna ja nende osa näha, kuid tuleb leppida youtube'st leitavate klippidega:

Meie käisime vaatamas reedeõhtuseid Grand Gala õhtusöögile järgnenud ilutulestikuetendusi. Sättisime end platsi teisele poole Vallettat, Kalkarasse. Kui me poolteist tundi enne oodatavat algust kohale jõudsime, oli seal juba teisigi. Inimesed tõid toolikesi ja seadsid end istuma. Kuivõrd me siiski kogu seda aega ühe koha peal veeta ei tahtnud, läksime hoopis eemalt paistvasse baari. Olime seal tol õhtul vist ainsad välismaalased, igatahes pöörati meile kõvasti tähelepanu. Aga vahva väike koht oli, turiste sinna tõesti palju sattuda ei saa. Toit oli hea, kohv samamoodi ja aeg aina lendas :)

Tol õhtul näitasid oma oskusi kaks ilutulestikutiimi Itaaliast ja viimane oli kohalik Qrendi tehas. Kahju, et teisele poole Vallettat muusikalist osa kuulda pole... oleks veelgi võimsama emotsiooni saanud. Aga siinsed ilutulestikud on alati ilusad ja vaatamist väärt :)

Esimesel võistluspäeval, pühapäeval, läksime Sliemasse, Tigne Pointi külje alla, et vaadata, kuidas paugutamine üle Valletta paistab. Kahjuks mindi ajakavast nii palju üle, et nägime vaid esimest showd. Teise ajal olime me juba poolel teel koju ja jälgisime seda hoopis kaugemalt. Kolmandat aga kuulsime koduukse ee.

Aga ilus oli küll see tulestik...