Alati, kui ma argielust eemal olen, jäävad blogid-pildid soiku. Ma küll teen õhkõrne plaane, et kirjutan sellest ja tollest ja ehk veel kolmandastki asjast, aga seda ei juhtu. Mõtted on liiga hajali ja aju keeldub koostööd tegemast. Mis seal ikka, tuleb vanu (ja väga vanu) võlgu maksma hakata... ikka ükshaaval kuniks uus aastanumber ette kerib.
Niisiis - taas Maltal. Taas läbi Müncheni. Taas varajase ärkamisega. Sestap pole tarvis imestada, et olemine on kell 21:03 üsna väsinud ja peale mõnusalt sooja tassikest teed plaanin unemaale jalutama minna. Eestist saime minema rahulikult (kuigi mittetöötavad tablood oleks võinud ju ennustada, et päev üldiselt toob endaga mitmeid pisikesi ja tüütuid sekeldusi). Lennukiaknast aina kahanevat Eestimaad on alati kummaline vaadata. Lisaks kõigele veel perest ja sõpradest lahkumised ja kõik muu. Üleüldse tunnen ma nüüd seda "kahe maa vahel kinni"-tunnet. Et tahaks olla natuke siin ja natuke seal ja parema meelega üldse korraga mõlemas kohas :)
Teel Münchenisse saime nautida päikesetõusu pealpool pilvi. Aga maa peal polnud lood üldse nii romantilised. Käru, mis meid lennukiukse ees pidi ootama, me ei saanud. Otsisime seda siis pagasilindilt ja veel mõnest kohast, mistõttu pidime uuesti tegema ka turvatseki (ja ma sain kogu oma fotovarustuse kotipõhjast välja tirida... koos laiali lendavate barankadega). Igatahes - ei mingisugust käru, ju läks siis otse järgmise lennu peale. Õnneks oli lennujaam ise kuidagi tühi ja rahulik. Ma polegi seda lennujaama sellisena veel näinud. Ja õnneks saab seal endiselt tasuta kohvi ja teed, mida kulus kokku õige mitu topsikest nende tundide jooksul.
Malta tervitas meid 19 soojakraadiga ja päikesega (no hea küll, natuke oli pilvi ka). Novembri alguses tundus 20 soojakraadi meeletult külm, lausa jäine... nüüd aga oli nii soe ja mõnus. Saabus ka kogu meie pagas (khm-khm.... neli kotti) koos käruga ja varsti olimegi teel kodu poole. Taksoga, mis muuseas kihutas 30km/h piiranguga alas kiirusega 105-110km/h. Koju tulla on alati hea, ükskõik, kus maailma otsas see kodu parasjagu asub. RiR oli autos magama jäänud, aga RaR leidis endale kohe mängimist ja kadus täielikult. Tänu headele naabritele oli meil korteris uskumatult värske õhk ja armas kirjake laua peal :)
Mis siis Maltal toimunud on... Ma olen ikka püüdnud siinseid uudiseid jälgida. Aga olgu poliitikate ja muude asjadega kuidas on, mulle ikka meeldivad igasugused toredad ilmauudised. Kui Eestis oli paar päeva tagasi torm, siis eile tormas Malta. Ikka korralikult nagu siin kombeks. Rahe muutis Gozol põlde valgeks, vihmasajud tekitasid üleujutusi ja Helesinisest Laguunist sai Pruun Laguun. Mitmed teed said viga, mõned autod muutusid paatideks (koos inimestega seejuures... ikka tasakesi veega kaasa) ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi.
Täpsemalt saab lugeda Times of Malta kokkuvõttest ja seal on videosid pilte ka. Järgnevadki illustreerivad materjalid on just sellest väljaandest pärit (eriti toredad on videoklipid):
![]() |
Gozol maa valge |
![]() |
Pruun laguun |